Lõppes üle Tartu kesklinna kajanud Eestis enneolematu konkurss

Žürii liikmed Alo Ritsing (vasakult), Paul Mägi, Merle Kollom ja Mari Tooming kuulasid raekoja kellamängu esituses võistlustöid ja selgitasid arutelus välja, millised palad on teistest paremad. Foto: Margus Ansu

Tartu raekoja kellamäng esitas täna õhtupoolikul ühtejärge üle poole tunni uusi kariljonilugusid, millest mõni oli keerulisem ja mõni lihtsam, kuid kõik kirjutatud ühel kindlal põhjusel. Selleks oli kariljoni originaalpalade konkurss, mida Eestis ei ole varem korraldatud. Võistluse kuulutas kevadel välja Tartu linnavalitsus ja saabunud tööde hulgast valis paremad välja täna raeplatsil neid kuulanud neljaliikmeline žürii.

Tartu elektroonilisele kellamängule nõuetekohaselt vormistatud uudisteosed, igaüks pikkusega 2,5 kuni 3,5 minutit, kõlasid niisuguses järjekorras: «Vihmane Tartu», «Improvisatsioon mängutoosis», «Udus», «Võtkem Tartu rütmid», «Ballaad Taevasele Mariale», «Kaanon», «Lepitus», «Raekoja tants», «Taevas ja maa», «Tartu võit» ja «Tarbatu».

Žürii jagas välja 1000 eurot

Välikohviku laua ümber võtsid žüriina istet, lugude noodid ees, Vanemuise teatri peadirigent ja muusikajuht Paul Mägi, koorijuht, helilooja ja Tartu linna aukodanik Alo Ritsing, Arsise kellade kooli õpetaja ja dirigent Mari Tooming ning Tartu raekoja kellamängu projektijuht, muusikaprodutsent ja organist Merle Kollom.

Arutelu tulemusel ja märgusõnade avamisel selgus, et esimese preemia (500 eurot) väärilise teose «Raekoja tants» on kirjutanud Markus Robam, teise preemia (300 eurot) sai «Ballaadi Taevasele Mariale» autor Robert Jürjendal ja kolmanda preemia (200 eurot) «Võtkem Tartu rütmid» autor Tõnis Leemets.

Peale selle otsustas žürii, et ühendust tuleb võtta nelja kariljonipala loojaga, kes võiksid oma lugudega edasi töötada nõnda, et neid võiks Tartu kariljon kunagi edaspidi esitada. Need on Karl Petti (võistlustöö «Udus»), Viktoria Grahv («Improvisatsioon mängutoosis»), Matis Leima («Vihmane Tartu») ja Robert Jürjendal («Kaanon»).

Žüriiliikmed kommenteerivad

Alo Ritsingu arvates olid huvitavad nii lood kui ka žürii töö, sest ta ei olnud varem kellamängumuusikat hinnanud. «See ei olnudki nii lihtne, aga üritus ise on väga väärtuslik. Sellega kaunistame Tartu linna,» ütles ta.

Mari Tooming leidis lugude hindamisest põnevust ja üllatusi, sest üks asi on see, mis on noodis ja mis kõlab klaveril, aga kellamänguna esitamisel on kõlapilt erinev.

Paul Mägi kiitis kommentaariks kõigepealt Tartu linna ja Merle Kollomit selle eest, et kariljonipalade konkurssi oli üldse võimalik korraldada. Ühtlasi kiitis ta heliloojaid, kes on võtnud endale ülesandeks kirjutada midagi Tartu kellamängule. «Lood olid kõik põnevad,» lisas ta. «Tahaksin loota, et tartlased on uhked selle üle, et Tartu raekojas on selline kariljon.»

Merle Kollom ütles, et on väga õnnelik konkursi üle. «Meie eesmärk oli saada kellamängule uut repertuaari ja teiseks anda inimestele, kes tõenäoliselt ei ole varem midagi kellamängule komponeerinud, võimalus kätt proovida,» märkis ta.

Kollomi sõnul käis žürii arutelust läbi mitmeid palu, mis olid võrdselt head, aga lihtsalt mõni pala kõlas juba praegu hästi terviklikult. «Mõne palaga peaks natukene tööd tegema,» ütles ta. «Kellamängu spetsiifika on väga eriline, ja kui keegi kirjutab sellele esimest korda, ei oska ta veel kõike ette arvata, mida võiks teha hoopis teistmoodi. Igatahes oli see väga tore konkurss.»

Võitjaid autasustatakse 29. juunil Tartu linna päeva galakontserdil. Siis tulevad esitamisele ka võidupalad.