Järjest sagenevad relvaga vehkimised tõmbavad politseinike närvid pingule

Äärmiselt rumal on politsei nähes relvaga vehkida või veel hullem, korrakaitsjaid sihtida, selgitas Tartu politseijaoskonna politseikapten Anita Peiponen. Politseinikud kannavad ametirelva ja harjutavad lasketiirus laskmist regulaarselt. Kui inimene käitub väga ohtlikult, on mundrikandjad sunnitud relva kasutama, nentis Peiponen. Foto: Margus Ansu

Viimase nädala jooksul on politsei pidanud Lõuna-Eestis lahendama neli juhtumit, kus ebaadekvaatselt käituv inimene sihib relvataolise esemega kõrvalseisjaid või koguni teda takistama saabunud politseinikke.

Sündmuskohale saabudes ei tea korrakaitsjad, kas inimese käes olev relv on mängupüstol või päris relv, selgitas Tartu politseijaoskonna kapten Anita Peiponen. Kuna politseil on sellises olukorras kohustus inimene kahjutuks teha, kardavad korrakaitsjad, et varem või hiljem võib järjest sagedasemaks muutuv relvaga vehkimine lõppeda traagiliselt.

Üle viiekümne juhtumi

Kõige hiljutisem selline juhtum leidis aset Tartus teisipäeva ennelõunal, mil saabus väljakutse Tartus Võru tänava lõpus asuva postkontori juurde. Relvataolise esemega vehkinud 23-aastane mees sihtis ka kohale saabunud politseipatrulli ning viskas sinivalget autot kiviga. 

Ähvardaja säästmiseks otsustasid korrakaitsjad mehe pikali paisata. Alles siis selgus, et tegemist oli mängupüstoliga. Kaks nuga, mis tema juurest veel leiti, olid aga päris noad. Tartu Postimehele teadaolevalt viidi mees esmalt tervisekontrolliks psühhiaatriakliinikusse.

Kõigest paar päeva varem kutsuti politsei appi Põltsamaale, kus purjus mees ägestus selle peale, et tuttav võttis temalt ära autovõtme ega lasknud teda rooli. Mees hakkas autos vehkima relvataolise esemega. Politseinikega läks tal sõnavahetuseks ning relva keeldus ähvardaja loovutamast. Lõpuks õnnestus politseil 51-aastane mees pikali tõmmata ja tema käed pandi raudu. Ähvardamiseks kasutas ta õhupüstolit.

Need on kõigest kaks viimatist juhtumit, aga kui liita kõik sellised väljakutsed kokku, kus politsei on leidnud kahtlusaluse valdusest relvataolisi esemeid, ulatub nende arv juba poolesajani.

Alati ei ole võimalik eemalt hinnata, kas tegu on õhupüstoli, stardipüstoli, tulirelva või selle maketiga.

Õhkrelvaga vehkijaid on tabatud nii kesklinnas kui ka magalarajoonides. Üks markantsemaid neist oli üle kahepromillises joobes sünnipäevalaps, kes hakkas kõmmutama vastu korteriseina.

Anita Peiponen tõdes, et valdav osa kinnipeetutest on olnud alkoholijoobes. 

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Veiko Järva kinnitas, et relvajuhtumitele reageerib politsei eriti suure tähelepanuga ning esimene eeldus on, et ohtu kujutava inimese käes on tõepoolest tulirelv. «Seda lihtsalt ei ole alati võimalik eemalt hinnata, kas tegu on õhupüstoli, stardipüstoli, tulirelva või selle maketiga.»

Ta rõhutas, et relvataolise esemega avalikus kohas vehkija ei pane ohtu üksnes teisi inimesi, vaid samamoodi on ohus korrarikkuja enda elu ja tervis. «Kui korrarikkuja politseiniku käsklustele ei allu ja sihib inimesi relvataolise esemega, kasutab politsei kõiki vahendeid ründe kiireks tõrjumiseks,» nentis Järva. Ta lisas, et suure ohu tõrjumiseks ja hädakaitseks võib politseinik kasutada tulirelva.

Kohus saatis vangi

Tänavuseks kõige ohtlikumaks vahejuhtumiks peavad mundrikandjad aga veebruarikuist peretüli Tartumaal. Mees vehkis relvaga oma endise elukaaslase poole, tegi vähemalt kaks lasku ning ähvardas teda tappa.

Kõrgeima kategooria väljakutsele kaasas juhtimiskeskus kiirreageerijad. Kuuldes politsei tulekust, relvaga vehkija esialgu põgenes. Ohtliku mehe tabamiseks koostas politsei taktikalise plaani, kuidas teda tagasi maja juurde meelitada ning kinni pidada. Peagi saabuski ta tagasi, kuid politseinikke nähes võttis ta nad kohe sihikule. Korraldustele ta ei allunud ja kaugel ei olnud hetk, kui kiirreageerijad oleksid samuti kasutanud relva.

Üks kiirreageerijatest oli aga koerajuht, kelle käsu peale haaras politseikoer Dexter hammastega ähvardaja säärest ja tõmbas ta pikali. Politsei sai mehe kinni pidada. Läbipuuritud toruga stardipüstolis kasutas ta teadaolevalt paukpadruneid, kuid ümber ehitatud relva saanuks kasutada ka tulirelvana.

Kohus mõistis hiljuti isiku kuriteos süüdi ning kuna tema paturegistrist leiti teisigi kuritegusid, määrati talle liitkaristusena kaks aastat ja kuus kuud vangistust.