See on Jaani kiriku uue barokkoreli heaks korraldatav annetuskampaania, mis tähendab seda, et nüüd saab oreli heaks raha jätta mitte ainult heategevuslikke kontserte kuulates või orelifondi kontole ülekandeid tehes, vaid ka endanimelist orelivile soetades.

Orelivile omanik saab mälestuseks tänukirja ning näiteks kui tulevikus leiavad selle tänukirja annetaja lapselapsed, siis võivad nad lugeda end pärandi saajaiks ning uhkusega  mõelda, et see on üks väga eriline pärandus, mida saab nautida vaid orelikontserte külastades.

Vilede ja nende omanike nimed fikseerib kirikuõpetaja Triin Käpp tindipliiatsiga kroonikaraamatusse.

Vilede ostmise kohta leiab täpsema info: http://jaanikirik.ee/Barokkorel

Jaani kiriku organisti Elke Undi sõnul on vileostu kampaania paljulubavalt alanud.

Esimesed viled ehk «oma hääle» uude orelisse on soetanud endale tuntud muusik ja viiuldaja Mailu Sildos ja muusikaagentuur Corelli Music.

Elke Unt märkis veel, et näiteks 50-euroseid vilesid on ainult kahe registri jagu, see tähendab vaid veidi üle 100 vile ning kui vilede müük samasuguses tempos jätkub, siis neid soodsama hinnaga torusid lihtsalt kauaks ei jagu.

«Aga kui tahta lauale panna 20 000 eurot, siis saab oma nimele terve registri ära osta,» lisas ta humoorikalt.

Barokkorelil on 32 registris kokku üle 1500 vile.

Kaks patrooni - Peeter ja Paul

Uudis on seegi, et nüüd on tulevasel barokkorelil oma patroonid – dirigent Paul Mägi ning helilooja ja festivali Klaaspärlimäng kunstiline juht Peeter Vähi.

«Paulus ja Peetrus on Tartu linna kaitsepühakud ning Pauli ja Peetri nime kannavad ka Jaani kiriku kellad,» kommenteeris seda Elke Unt ning märkis, et kui juba üle ilma kuulsad Paul Mägi ja Peeter Vähi on seda meelt, et barokkorel tuleb Tartusse saada, siis selliste meestega tundub selle nii-öelda hullu summa kogumine kuidagi vähem hull.

Jaani kirikusse tellitavast barokkorelist rääkides tuleb üle korrata, et selle ehituskavand lähtub Danzigi 18. sajandi oreliehitustraditsioonidest ja tollase orelimeister Andreas Hildebrandti barokkpillidest.

Barokkorel läheb maksma umbes 700 000 eurot, millest 100 000 eurot on eraannetusena olemas.

Pilli suuruseks saab olema 32 registrit ning selle häälestus järgib barokiajastu eeskujusid. Kui tahta selle heli kuulata, siis analoogne orel asub näiteks Poolas Paslekis.

Helded kuulajad

Kui viimastest kontsertidest ülevaade anda, siis orelifondi heaks toimunud 19. juunil noorte Eesti ja Hispaania interpreetide kontsert teenis pisut üle 100 euro.

Varasemast ajast on oreli heaks laekunud Tartu Noortkoori kontserdilt 312, ansambel Floridantelt 155, segakoor SoLeMiJo ja Tartu Üliõpilassegakoorilt 165 eurot.

Eesti Politsei segakoori kontsert tõi orelifondi 315 eurot.

«Meele teeb rõõmsaks, kui palju lauljaid ja interpreete ja publikut on selle vähese ajaga andnud igaüks oma osa!» ütles Elke Unt liigutatult.

Uus barokkorel hakkab ta sõnul kindlasti tooma Tartusse vanamuusikafestivale, meistrikursusi ja suveakadeemiaid ning näiteks koos Pauluse kiriku uue romantilis-sümfoonilise oreliga tõstab see Tartu linna Euroopa väärtorelite kaardile.