/nginx/o/2011/04/06/553083t1ha4f1.jpg)
On väga meeldiv, kui tartumaalased elavad kaasa maakonna käekäigule, püstitavad küsimusi ja pakuvad lahendusi. Mitme Vambola Paavo esitatud mõttega saab vaid nõustuda, mõnda teemat tahaksin ka omalt poolt kommenteerida.
Vastukaja: maakond vajab teie kõigi mõtteid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui kurdame, et Tartu linna tegemised on meedias hästi kajastatud, aga maakonna omad mitte, siis unustame ära, et Tartu pole enam ammu «vabariikliku alluvusega linn», vaid ta ongi osa maakonnast.
Sealjuures väga oluline osa kahe kolmandikuga rahvastikust ning märkimisväärse osaga majandus- ja kultuurielust. Tartumaa turundamises Eestist väljapoole ongi eksperdid soovitanud toetuda maakonnakeskuse ainulaadsetele tugevustele.
Tartus asuvatel haridus-, teadus- ja arendusasutustel on oluline roll kogu maakonna arengustrateegias, mille tuum on teadmismahukuse suurendamine tootmises, teeninduses ja halduses. Keerukam ja kallim toodang loob rohkem rikkust, mida saab kasutada elukeskkonna arendamiseks.
Tuleb tunnistada, et majanduslanguse ajal ei suudetud seda strateegiat piisava järjekindlusega järgida – lahendamist vajasid pakilised probleemid eelarvekärbete ja tööpuudusega. Lähiajal võtame strateegia värskendamise uuesti käsile.
Eeskätt tuleb aru pidada, mida teha, et tasuvaid töökohti tekiks ka väljaspool Tartu ümbruse «kuldset kolmnurka». Turism on kahtlemata üks võimalus. Meie asukoht, asustus ja jõukuse tase seavad sellele siiski piiranguid ning teevad investorid ettevaatlikuks. Ei saa sundida ettevõtjat Pangodis puhkemaja ega Rõngus kõrtsi avama, kui tasuvusarvutused seda ei toeta.
Arvatakse, et Tartumaa nišš turismivaldkonnas võiks olla eeskätt raviturism ülikooli ja kliinikumi meditsiinipotentsiaali alusel. Teiseks – miks mitte väiksemahuline, spetsiifiline ja kallis loodusturism meie kaitsealadel, linnuvaatlejate tšarterlennud Lääne-Euroopa suurlinnadest otse Ülenurmele.
Küllap võime neis asjus usaldada sihtasutuse Tartumaa Turism väljaõppinud professionaale.
Mõne asjaga on ka lihtsalt nii, et aeg pole veel küps. Ei tahaks nõustuda väitega, nagu poleks maakond Pihkva laevaühenduse nimel piisavalt pingutanud, pigem olime oma ajast ees. Jätkame ka praegu pihkvalastega suhtlust ning hoiame siseveeteede teemat päevakorral.
Turismi arengut on maavalitsus toetanud ka Via Hanseatica programmi kaudu. Seegi on pikaajaline rahvusvaheline ettevõtmine, mille raamesse mahub muu hulgas Peterburi-Berliini rongiühendus. Oleme nelja maakonnaga ühist lobitööd teinud riigikogu komisjonides ja uue koosseisu ajal jätkub see kindlasti.
Jätkub ka koostöö maakonna piires. Maavanemad on püüdnud nii maakonna riigiasutusi kui ka arendusorganisatsioone regulaarselt kokku tuua, et rääkida maakonnast kui tervikust. Omavalitsusliit on algatanud analüüsi, mida linnad-vallad saaksid ühiselt paremini teha, milliseid teenuseid koos pakkuda või milliseid projekte käivitada. Suurem avalik arengufoorum ei saa siiski tõenäoliselt teoks enne järgmist kevadet.
Ehkki omavalitsustasandite, haldusreformi ja maavanemate rolli üle on Eestis mõtteid vahetatud juba aastaid, peavad ametiasutused ja -isikud ikkagi juhinduma praegu kehtivatest õigusaktidest. Sellest tõsiasjast tuleb oma töös lähtuda ka (loodetavasti peatselt ametisse nimetataval) järgmisel Tartu maavanemal, kes ise oma tegevuse õiguslikke aluseid muuta ei saa.
Igal juhul Vambola Paavole tänusõnad maakonna arengu teema päevakorrale tõstmise eest. Jääb vaid soovida, et see pälviks võimalikult paljude tartumaalaste – ettevõtjate, omavalitsusjuhtide, külaarendajate, kalurite, koolmeistrite, tudengite, talunike ja kõigi teiste – vastukajasid, arvamusi ja ettepanekuid.