Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Teadlane: linnupeletite mõju tuleb veel uurida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Alles tänavu tekkinud künnivareste pesitsuskoloonia asub Näituse tänaval. Kas suhteliselt pesapaigatruud linnud on kolinud sinna kesklinnast või on nad päris uued Tartu elanikud, pole täpselt teada. | FOTO: Sille Annuk

Kas kolm aastat tagasi ligi 8000 euro eest soetatud linnupeletitest on olnud kasu või harjuvad vareslased tehiskraaksumisega? Sellele peaks andma vastuse aasta lõpus valmiv ornitoloogide aruanne.

Mõnest kohast on linnud tõesti kadunud, teises paigas pesitsevad künnivaresed aga peletite vahetus naabruses edasi.

Vareslaste uurija, Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi tõdes, et peletite mõjust parema ülevaate saamiseks tuleb linde kindlasti jälgida ka tulevikus.

Otsustav aasta

Tartu linnapuhastuse peaspetsialisti Mart Lukasoni sõnul on peletitel mingi mõju justkui olnud.

Kui veel mõni aasta tagasi polnud linlastel võimalik Barclay platsil pargipingile istuda, kuna need olid pidevalt linnukakaga kaetud, siis nüüd on olukord selgelt paranenud.

Pargipuude võra kärpimine enne pesitsusaega on endiselt üks tõhusamaid viise linde eemal hoida, selgitas Marko Mägi.

Lukason leidis, et nagu inimene harjub erinevate häiringutega, võib harjuda ka lind, ning avaldas lootust, et peletite mõju vareslastele tuleb ornitoloogide aasta lõpus valmivast aruandest selgemini välja.

Linnamajandusala abilinnapea Valvo Semilarski sõnas, et üsna pea pärast linnupeletite paigaldamist hakkasid Karlova ja Tammelinna elanikud rääkima, et linnud on nende juurde kolinud.

Marko Mägi kinnitusel võis esimesel suvel, mil peleteid katsetati, näha selgeid märke vareslaste ümberpaiknemisest. «Teisel aastal oli juba nii ja naa,» nentis ta. Sel aastal on tema arvates põnev jälgida, kas peletid üldse mõjuvad.

Järeldusi on praegu teha vara, sest pesitsus alles käib.

Mis puutub linlaste tähelepanekutesse, et varesed on hakanud nende kodu läheduses pesitsema, siis hallvaresed pesitsevadki linnas ning nende pesi võib kõikjale juurde tekkida, täpsustas teadur.

Künnivaresed aga pesitsevad mitmekaupa koos ning Mägi sõnul on väiksemaid uusi kolooniaid linna tõesti tekkinud. Üks uuem koloonia asub näiteks Näituse tänaval.

Mägi juhtis tähelepanu ka sellele, et künnivaresed pesitsevad Vabadussilla kõrval otse linnupeleti naabruses edasi.

Mägi rõhutas, et lindude kolimisel võib olla hoopis teine põhjus kui linnupeletid.

Ta tõi näite, et Raadil oli 1970. aastatel üle 500 pesaga künnivareste koloonia, mis kadus ühtäkki mõne aastaga. Mingit inimtegevuse mõju ajalooallikad ei esita.

Võib ju üksnes oletada, et lindude kolimist mõjutas sõjaväelennuvälja maandumisraja pikendamine 1975. aastal ning siis sai Tartus maanduma hakata ka üsna lärmakas järelpõletitega mootoritega pommitaja Tupolev TU-22M.

Sõjaväelennuväli tegutses samas juba märksa varem.

Pikaealised linnud

Künnivaresed on pikaealised linnud, kes elavad vähemalt 10, aga vabalt ka 15 aastat.

Sestap oleks põnev uurida neid põhjalikumalt, paigaldades neile samamoodi GPS-saatjad, nagu sookurgedele ja kotkastele, rääkis Mägi.

«Nii saaks täpsemalt jälgida nende käitumist ja seda, kuidas nad liiguvad,» lisas ta. Praegu on teada, et künnivaresed lendavad esialgu veel Leetu ja Poola talvituma.

Pargipuude võra kärpimine enne pesitsusaega on endiselt üks tõhusamaid viise linde eemal hoida, selgitas linnuteadlane.

Ka pesi võib võradest eemaldada, kuni neisse pole munetud, ent see on üsna ebaefektiivne tegevus, sest suured linnud suudavad pesa taastada umbes ööpäevaga.

Tagasi üles