Kuna kaasvastutajatena näeb riik ka Kuusakoskit ja Rehviringlust, kes Rubronicule vanarehve üle andsid, teatati kohe asendustäitmise alguses, et kõik kulud nõutakse Rubronicult, Kuusakoskilt ja Rehviringluselt välja.
Kaks viimast polnud sellega nõus ning keskkonnainspektsiooni ettekirjutused vaidlustati kohtus. Tartu maakohus algatas aga 12. juunil Rubronicu pankrotimenetluse.
Süüdi bürokraatia?
Rubronicu juhatuse liige Timo Lauri selgitas, et pankrotimenetluse alustamise avaldus esitati seetõttu, et ettevõte on maksevõimetu. Selle põhjus on, et töödeldud vanadele rehvidele ei leitud turgu, kusjuures suur kivi visatakse keskkonnaameti kapsaaeda.
«Oma ärimudelis nägime ette rehvide ümbertöötamist kummigraanuliks, millest on võimalik valmistada uusi tooteid, näiteks mänguväljakute kummimatte ning jalgpalli kunstmuruväljakute pehmenduspuru. Toodetud graanuleid turustasime nii Eestis kui lähiriikides,» rääkis Lauri.
Hädad algasid aga siis, kui keskkonnaamet leidis, et see ümbertöötatud materjal on endiselt jääde ning seda tohib edasi anda ainult jäätmeloaga ettevõtetele.
Kuna kummimattide tootjad ning kunstmuruväljakute ehitajad polnud nõus jäätmeluba taotlema, tekkis Rubronicul olukord, kus nende väitel polnud graanuleid enam võimalik kusagile turustada.
«Samal ajal imporditi välisriikidest kummigraanulit jäätmeluba mitteomavatele ettevõtetele ilma ühegi küsimuseta,» lisas Lauri. Rubronicule on määranud trahve nii keskkonnainspektsioon kui ka päästeamet, need on ettevõttel aga tasumata. Selleks pole lihtsalt vahendeid, kuna nad ei saanud oma toodet enam turustada, kordas Lauri.
Mis vanarehvidest edasi saab, ei osanud Timo Lauri käimasolevate kohtumenetluste tõttu kommenteerida. «Rubronicul olid olemas vastavad seadmed ning kliendid rehvide töötlemiseks, kuid Eesti Vabariigi bürokraatia tõttu polnud see kahjuks võimalik,» teatas Lauri.