Eile lõppes nädal aega kestnud Stencibility tänavakunstifestival, millest võttis osa rahvusvaheline seltskond: lisaks eestlastele näitasid oma oskusi ka tänavakunstnikud Norrast ja Mehhikost.
Festival tõi Tartu tänavatele värsket kunsti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühe erilise ettevõtmisena tõid korraldajad Kadri Lind ja Sirla esile Norra kunstniku Nipperi interaktiivse kunstiprojekti.
Nipper puistas mööda linna laiali kotikeste sees väikeseid töid, millele oli lisatud instruktsioonid ja töövahendid, et leidjad saaksid juhiste järgi kas leitud töid täiustada või midagi täiesti uut luua.
Suureks ettevõtmiseks võib pidada ka Turu tänava katlamaja korstnale spreiprinditavat maali. Kuigi festival on nüüdseks lõppenud, valmib see suurteos veel selle nädala jooksul.
Nagu tavaks, toimus selgi aastal noorte konkurss «Minu esimene sein», mis andis 14–19-aastastel kunstiga tegelevatele noortele võimaluse professionaali abiga teha oma esimene tänavakunstiteos. Nii sai Staadioni tänav täiendust «kananassi» kujutava seinamaalinguga.
Tänavatel silmi lahti hoides võib siin-seal leida veelgi värskelt loodud teoseid.
Korraldajate sõnul pole Tartus seinadoonorite leidmisega eriti probleemi, suurt huvi näidatakse üles just festivali ajal. Sirla rääkis, et tänavakunstnikud eelistavad pigem neid seinu, kus nad saavad ise oma äranägemise järgi teoseid luua ega pea seinaomanike kindlat visiooni järgima.
Aastate jooksul on Tartu tänavad festivaliga palju kunsti juurde võitnud, kuid osa sellest on ka kaduma läinud, sest tänavakunst pole püsiv ning aeg-ajalt tehakse töid üle.
«Tänavale luues lepidki sellega, et teos pole nii püsiv, nagu oleks kuskil galeriis,» lausus Kadri Lind. «Elus ongi kõik kaduv ja siis väärtustataksegi seda rohkem, kui ei tea, millal habras teos kaob.»
Sirla rääkis, et võrreldes esimeste aastatega on üldsuse hoiak tänavakunsti vastu väga palju muutunud. «Inimesed ei saanud hästi algul aru, mis asi see tänavakunst üldse on, aga nüüd on tolerantsus kasvanud ja ka linnavalitsus näeb seda eraldi väärtusena,» ütles ta.
Tänavakunstifestival keskendub kunsti loomise kõrval oma üritustega ka inimeste harimisele, selgitades tänavakunsti olemust ja tagamaid.
Korraldajaid tõid välja, et huvi festivali vastu on suur. Näiteks ühe tänavakunstituuri ajal kallas taevast paduvihma, kuid sellest hoolimata tuli käputäis inimesi ilma trotsides ikkagi kohale. Lisaks Tartule peeti festivali Viljandis, Ahtmel ja Narvas.