Peipsi järve ääres leiab aset verepulm

Fotomeenutus seitse aastat tagasi peetud Eesti esimestelt sääsepüüdmisvõistlustelt. Kui jõuproovi alguses sääski nappis, siis autasustamise ajaks olnud õhk pinisejatest suisa paks. Foto: Sille Annuk

Seitse aastat tagasi tehti Aovere–Kallaste tee äärde jäävas Kauda külas ajalugu, kui selgus kõigi aegade esimene Eesti sääsepüüdmismeister. Aasta hiljem kogunesid veidra spordiala entusiastid Alatskivil, kuid seejärel tekkis tšempionaati pikem paus.

Tänavu on Peipsi ääres Varnjas asuva Mesi Tare kodumajutuse rahvas otsustanud võistluse uuesti ellu äratada ning homme õhtul kella poole üheksaks peaks olema uued Eesti meistrid selgunud. Siis on ka näha, kas lüüakse üle esimeste võistluste rekordid: toona suutis Rein Leib kahe minuti jooksul tabada 24 sääske, Rauno Lukksepp kustutas aga kümne minutiga 38 piniseja eluküünla.

Alasti peibutamine keelatud

Homme on võistlusaja pikkus 15 minutit ning Mesi Tare perenaine Herling Jürimäe arvas, et selle ajaga peaks võistlejate kogumistopsikesed saama triiki täis. Nimelt laiub otse tare taga Emajõe Suursoo, mis pakub sääskedele ideaalseid elutingimusi. Vähem võib pinisejaid olla üksnes siis, kui järve poolt peaks puhuma väga tugev tuul.

Minu arust on traagiline, et sääski tapetakse, ütles bioloog Kristjan Piirimäe.

Võisteldakse nii individuaalses kui ka võistkondlikus arvestuses, igale võistlejale eraldatakse ruutmeetrisuurune ala. Eriauhinnad on ette nähtud kostümeeritud võistlejatele ning ekstreemklassis pannakse end proovile ujumisriiete väel. Päris alasti end siiski võtta ei tohi.

Võistluse eel peab väikese ettekande sääskedest bioloog Kristjan Piirimäe, kes ka ise elab samas kandis. Piirimäe töötab välja prognoosimudelipõhist sääsekaarti, millega on võimalik sääskede arvukust kindlates piirkondades ennustada. Kõige üldisemalt saab selle järgi väita, et sääski on eriti rohkelt niisketes ja suhteliselt tuulevaiksetes paikades.

Varnja piirkond oma Peipsi järve soppide ja ümbritsevate märgaladega sääskedele mõistagi sobib ning sääsepuudust sealkandis Piirimäe sõnul karta ei maksa. Vaid kevadised öökülmad ning suured tuuled või tugevad vihmasajud võivad nende arvukust mõnevõrra vähendada.

Eetiline või mitte?

Kuigi ametlikult selgitatakse parimaid sääsepüügis, on sisuliselt tegemist ikkagi elusolendite tapmisega. Ilmselt on vähe neid, kes tüütu vereimeja võimaluse korral laiaks löömata jätab, kuid teisalt võib küsimusi tekitada selles tegevuses võistlemine.

«Mina ei pea seda eetiliseks. Minu arust on traagiline, et sääski tapetakse, et üldse kedagi tapetakse,» märkis igal juhul Kristjan Piirimäe. Herling Jürimäe asja siiski selles valguses ei näe, sest ühel või teisel moel püüavad inimesed suvel ikka sääski, ning miks mitte teha seda sellisel lõbusal moel üheskoos. Võistlusel püütud sääskedega võib aga hiljem minna kalale.

Kolmandad Eesti meistrivõistlused sääsepüügis

• 17. juunil Varnjas Mesi Tare hoovis.
• Uksed avatakse kell 17, superfinaal kell 20.