/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2011/04/04/551745t1hd3ee.jpg)
Vähemalt kahe uue koolimaja ehitamise vajaduse paneb Tartu linnale sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu, mis näeb ette õpperuumi pindala uueks normiks kaks ruutmeetrit õpilase kohta.
Tartul jääb puudu seitse koolimaja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ehkki muudatus on võrreldes praegu kehtiva 1,7 ruutmeetriga õpilase kohta väike ja uue normatiivi jõustumise tähtaeg on vabariigi valitsuse eelnõu «Tervisekaitsenõuded koolidele» järgi alles kümne aasta pärast, septembris 2021, on Tartu haridusametnikud ja koolijuhid võrdelmisi ärevil.
Näiteks Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer nentis, et senise 540 õpilase asemel mahuks õppima 50 võrra vähem kindlasti, aga määrusega peale sunnitav õpilaste arvu vähendamine võib tulla veelgi suurem.
«Meil on 15 klassiruumi, üks aula ja üks auditoorium. Siis selle järgi peame vaatama. Vana arhitektuurilise väärtusega hoone, ega siin ühtki seina ka nii väga ära võtta ei tohi,» ütles ta.
Niigi viis maja puudu
Tartu haridusosakonna peaspetsialist Katrin Parv ütles, et määruse mõjud on esmase analüüsi järgi väiksemad põhikoolile, kus klassi suuruseks on üldjuhul 24 õpilast. Kogu linna koolivõrgu peale osutub uue normatiivi kehtima hakates sobimatuks 15 klassiruumi.
Kesklinna kooli direktor Kersti Vilson sedastas, et neil on klassiruumide suurus 52 ruutmeetrit ja see lubaks ka uue määruse jõustudes võtta klassi isegi 26 last.
Suurem on mõju gümnaasiumidele - põhikooli ja gümnaasiumi seadus lubab klassi 36 õpilast, kuid praegustest gümnaasiumide klassiruumidest osutuks sobimatuks 200, nentis Parv.
Ta tõi näiteks, et Härma gümnaasiumi 18 klassiruumist, mis praegu mahutavad 30 õpilast, mahutaks edaspidi sama hulga õpilasi vaid viis.
Tartu koolivõrgu muutmiseks soovitusi välja töötav komisjon on jõudnud järeldusele, et Tartul oleks juurde vaja ehitada kaks gümnaasiumihoonet ja kolm põhikooli maja. Uus kord liidaks sellele vajadusele veel kaks koolimaja, mille hind kroonides jääb 60-100 miljoni vahele.
Jüri Sasi ütles, et määrus sunnib Tartut kogu koolivõrgu kontseptsiooni üle vaatama.
«See tähendab, et Tartu vajaks tunduvalt rohkem koolihooneid, kui seni ette nägime,» ütles Sasi. «See on Tartule finantsiliselt selgelt üle jõu käiv ülesanne. Vaadates, milline on linna eelarve kasvutempo ja Eesti majanduse kasvuprognoos. On selgelt ebareaalne, et kümne aasta jooksul suudaksime juurde ehitada nii palju koolimajasid. Tahame saavutada, et niisugusel kujul eelnõu vastu ei võetaks.»
Linnapea Urmas Kruuse nimetas läinud nädalal adekvaatseks hinnangut, et enne 2015.-2016. aastat pole linnal raha uue koolimaja ehitamise alustamiseks.
Koolid kahte vahetusse?
Sasi nentis, et teine võimalus kavandatava määruse täitmiseks on viia koolid kahte vahetusse, mis aga tema sõnul oleks selge tagasiminek ja vastuolus linnavõimude eesmärgiga kaotada kahes vahetuses õppimise vajadus kõigis koolides.
«Eks peab vaatama, kuidas oleks kõige mõistlikum survestada, et niisuguseid asju ei tehtaks,» ütles Sasi. «Ja et otsuseid, mis selgelt panevad kohalike omavalitsuste eelarved löögi alla, ei teeks riik kergekäeliselt.»
Ta sõnas, et lisaks uute majade ehitamisele vajavad vanad koolihooned põhjalikku remonti, erandiks vaid Kivilinna uus maja, Poska gümnaasium, Härma gümnaasium ja Treffneri gümnaasium.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet vastas, et koostöös haridus-ja teadusministeeriumiga on täna teada, et pindala uut standardit on võimalik kohe täita põhikooli osas, aga gümnaasiumides mitte.
«Seega ootame kooli pidajatelt kooskõlastusringil tagasisidet, kas 10-aastane üleminekuperiood on piisav, et seda nõuet rakendada või peab lähenema veel paindlikumalt,» ütles ta. «Andmeid eelnõuga kaasnevate lisakulutuste kohta on vaja täpsustada koostöös Eesti Linnade Liiduga ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga. Kaasnevate lisakulude vajadus on piirkonniti erinev.»