Tartu turismi turgutab eestlane

Inglased Linda ja Cristopher Barnett (esiplaanil) nautisid eile päikeselisel keskpäeval Tartu Raekoja platsi välikohvikus lõunasööki. Linnas peatusid nad mõne tunni, olles teel Tallinnast Riiga. Üldiselt on inglaste osakaal Tartu külaliste seas esialgu veel võrdlemisi tagasihoidlik. Foto: Sille Annuk

Statistika näitab, et välismaalaste huvi Tartu vastu on väikestviisi tõusuteel, kuid ennekõike turgutavad Emajõelinna turisminäitajaid kodumaised külastajad.

Statistikaameti andmetel peatus tänavu jaanuari algusest aprilli lõpuni Tartu majutusasutustes ligi 146 000 turisti. Seda on tervelt 40 000 võrra enam kui möödunud aastal sama ajaga, kusjuures suurima hüppe tegi siseturism.

Arvulistest kokkuvõtetest jääb silma, et Tartu populaarsus on märgatavalt vähenenud Aasia turistide seas – pea poole võrra. Selle aasta esimeses kolmandikus on Tartus ööbinud üle 600 asiaadi, möödunud aastal oli sama näitaja aga veidi üle 1200.

«Me ei turunda Tartut eraldi Aasiasse, sest see jääks hüüdja hääleks kõrbes,» sõnas Tartu linnavalitsuse turundusjuht Helen Kalberg. Sealt pärit rändurid satuvad siia peamiselt kogu Baltikumi läbivatel reisidel: tulevad Tallinnas lennukilt maha ning hiljem sõidavad läbi Tartu, et jõuda lõpuks Vilniusse.

Enim soomlasi

Välismaalastest on Tartus viimasel ajal enim näha ja kuulda soomlasi, keda ööbis siin aasta esimese nelja kuu jooksul ligi 16 600. Põhjanaabritele järgnesid lätlased (9800), venelased (8400) ja leedulased (3100).

Kalberg avaldas veendumust, et turismi silmanähtava kasvu taga on eelkõige mullu avatud Eesti Rahva Muuseumi uus hoone, aga ilmselt ka Kvartali keskusesse rajatud uus V Spa. Neist esimene oli tänavu maiks kokku lugenud üle 200 000 külastuse ning ka V Spa teenuste järele on nädalavahetuseti väga suur nõudlus.

Turismi silmanähtava kasvu taga on eelkõige mullu avatud Eesti Rahva Muuseumi uus hoone.

ERMis käib keskmiselt tuhat inimest päevas, neist ligi viiendik on välisturistid. Neist omakorda pea pooled on soomlased ja kolmandik lätlased. Kooliaasta lõpp tõi muuseumisse tublisti lisa klassiekskursioonidena ning suve lähenedes kasvas ka perede hulk. Viimase aja tähelepanekud näitavad, et ERMi on enda jaoks leidnud ka eestivenelased.

«Näib, et Tartu on tõepoolest jõuliselt pildile tulnud ja loodetavasti jääb kasvutrend meid iseloomustama ka tulevikus. Igal juhul teeme selle nimel tööd edasi,» rääkis Kalberg.

Turundusjuht avaldas heameelt selle üle, et kuue aasta eest uksed avanud teaduskeskus Ahhaa on suutnud järjekindlalt turismimagneti staatust hoida. Selle asutuse puhul tõstis ta esile asjaolu, et sinna leiavad aasta läbi tee paljud Läti rühmad, aga üha enam ka leedulased. 

Uus asi: Aparaaditehas

Linna turundusvõtteid tutvustades märkis ametnik, et nad on viimasel ajal muu hulgas pannud rõhku kultuuri-, kunsti- ja kaubanduskeskuseks kujunenud Aparaaditehase tutvustamisele. Ka lõi linn siseturismi elavdamiseks nutiseadmetes tarvitatava tasuta suvise orienteerumismängu «Tartus on rohkem», mis juhatab huvilisi ligi paarisaja tähtsa objekti juurde.

Tartu turismi murekohana tõi linna turundusjuht välja transpordiühenduste nigela olukorra. «Tartu jaoks on olulised konverentsid. Meil on palju nende korraldajaid ja võimalused selleks järjest laienevad, aga tihti saab saatuslikuks see, et meil puuduvad suurte konverentside siia toomiseks ühendused,» lausus Kalberg. 

Tema sõnul oleks vaja luua rohkem lennuühendusi Tartuga. Praegu saabuvad välislennud Tallinna lennujaama hilisõhtul, mil pole enam ühegi bussi ega rongiga võimalik Tartusse jõuda.

Hinnad jäävad Tallinna omadele tükk maad alla

Tartu turundusjuht Helen Kalberg tõdes, et jõuliselt kosuv turism pole vähemalt esialgu linnasüdames toidu ja jookide eest küsitavatele hindadele suurt mõju avaldanud. «Tallinna taset siin veel ei püüta. Seda ohtu, et õlleklaas hakkab maksma seitse eurot, meie restoranides ja kohvikutes veel ei terenda,» sõnas ta.

Tartu Raekoja platsil maksab praegu pooleliitrine kodumaine hele õlu keskmiselt 3,3 eurot, Tallinna raeplatsil tuleb sama suure õlleklaasi eest välja käia keskmiselt 5,1 eurot.

Tartus kuut restorani pidav Joel Ostrat kinnitas samuti, et praegusi hindu turistide arvu kasv eriti ei mõjuta, sest toidukohtigi on järjest juurde tulnud. Seega jagunevad lisanduvad kliendid kohtade vahel ära. «Vaevalt, et mõni toitlustusasutus saaks nüüd nende 40 000 turisti arvelt tohutult rikastuda,» ütles ettevõtja. 

Ühtlasi rääkis ta, et on oma toidukohtade menüüdes hindu kehtestades silmas pidanud eeskätt kodu-, mitte välismaiste klientide maksujõudu. TPM