Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/14/6783583t1h0fb3.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/14/6783509t1h20f5.jpg)
Mihkel Laar on näide inimesest, kes on oma elus Noored Kooli programmi toel kannapöörde teinud. Tal ei ole pedagoogilist haridust, Laar õppis Tartu ülikoolis hoopis usuteadust ja ajalugu. Ta on Valgas ka kirikuõpetajaametit pidanud. See andiski talle aimuse, et tulevikus tahab ta tegeleda laste harimisega.
Kirikuõpetajaamet polnud Laari jaoks siiski see õige ja ta otsustas kandideerida programmi Noored Kooli, mis seda teadmist veelgi kinnistas.
Laar rääkis, et algul õpetas ta kaks aastat ajalugu Miina Härma gümnaasiumis IB-õppes (rahvusvaheline keskharidusprogramm – toim). Ta pidas põhiliseks kasuteguriks selle programmi abil õpetajaks õppimisel pidevat tagasisidet: seda sai ta lausa iga kahe nädala tagant.
Nüüdseks on Laar juba viis aastat õpetanud Raatuse koolis ajalugu, vahepeal ka ühiskonnaõpetust. «Noored Kooli programm annab kõige parema ettevalmistuse õpetajaametiks. Mulle oli see parim variant,» nentis ta.
Elumuutev kogemus
Lisaks Mihkel Laarile tegi karjääripöörde ka Mariann Rikka, kelle elu on tänu Noored Kooli programmile uue tähenduse saanud. Rikka on Tartust pärit ning asus peale gümnaasiumi lõpetamist Tartu ülikooli õigusteaduskonda õppima.
Pärast kraadi omandamist liitus ta nagu paljud teisedki noorte õpetajate programmiga ja läks Tartu Descartes’i lütseumisse õpetajaks. Programmi ajal oli ta koolis aktiivne: õpetas ajalugu, ühiskonnaõpetust, inglise keelt. Ta oli klassijuhataja, teisel aastal õpetas valikainena õigusõpetust ning andis trenne.
Paljud on leidnud tänu Noored Kooli programmile elukutse ja teinud karjääripöörde, rääkis programmi teise lennu vilistlane Sandra Fomotškin.
Kahe aasta möödudes asus ta magistrantuuris taas õigusteadust õppima, kuid siis juba suunaga inimõigustele. «Minusse süvenes maailmaparandamise pisik. Sain aru, et kool ja haridus aitavad ühiskonda paremaks muuta,» rääkis ta.
Rikka rääkis, et praegu töötab ta suuresti tänu Noored Kooli programmile haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonnas.
Magistritöö aines
Hiljuti kaitses praegu samuti haridus- ja teadusministeeriumis töötav Noored Kooli teise lennu vilistlane Sandra Fomotškin magistritöö «Noored Kooli programmi vilistlaste karjäärivalikuid ja nende motiivid».
Fomotškingi õppis alguses Tartu ülikoolis õigusteadust. Pärast bakalaureusekraadi omandamist liitus ta aga Noored Kooli programmiga, õpetas Keila koolis ühiskonnaõpetust ja ajalugu ning asus magistrantuuris koolijuhtimist õppima.
Uurimistöö teema pakkus Fomotškinile põnevust just seetõttu, et programm on talle endale karjäärivaliku tegemisel suurt mõju avaldanud. «Mina õppisin ju õigusteadust, aga programm viis mind hariduse juurde,» rääkis ta.
Vilistlane soovis kuulda ka teiste lugusid ja magistritööst selguski, et tema elumuutev kogemus polnud ainulaadne.
«Paljud on leidnud tänu Noored Kooli programmile oma elukutse ja teinud elus karjääripöörde,» rääkis Sandra Fomotškin.
NOORED KOOLI
- Asutati 2006. aastal.
- Eesmärk tuua koolidesse juurde võimekaid ja motiveeritud inimesi, kel pole pedagoogilist haridust.
- Kui noor osutub valituks, tuleb tal kuue nädala jooksul läbida ettevalmistuskoolitused.
- Ametis ollakse kaks aastat, iga kahe nädala tagant tehakse tagasisidevestlusi.
- Koolitunde käivad vaatamas osaleja mentor, ainedidaktik ja Noored Kooli programmi tuutor.
- 106 vilistlast, neist 60 protsenti jätkasid töötamist koolis.
- Kandideerida saab Noored Kooli veebilehel.