Kirikuõpetajaamet polnud Laari jaoks siiski see õige ja ta otsustas kandideerida programmi Noored Kooli, mis seda teadmist veelgi kinnistas.
Laar rääkis, et algul õpetas ta kaks aastat ajalugu Miina Härma gümnaasiumis IB-õppes (rahvusvaheline keskharidusprogramm – toim). Ta pidas põhiliseks kasuteguriks selle programmi abil õpetajaks õppimisel pidevat tagasisidet: seda sai ta lausa iga kahe nädala tagant.
Nüüdseks on Laar juba viis aastat õpetanud Raatuse koolis ajalugu, vahepeal ka ühiskonnaõpetust. «Noored Kooli programm annab kõige parema ettevalmistuse õpetajaametiks. Mulle oli see parim variant,» nentis ta.
Elumuutev kogemus
Lisaks Mihkel Laarile tegi karjääripöörde ka Mariann Rikka, kelle elu on tänu Noored Kooli programmile uue tähenduse saanud. Rikka on Tartust pärit ning asus peale gümnaasiumi lõpetamist Tartu ülikooli õigusteaduskonda õppima.
Pärast kraadi omandamist liitus ta nagu paljud teisedki noorte õpetajate programmiga ja läks Tartu Descartes’i lütseumisse õpetajaks. Programmi ajal oli ta koolis aktiivne: õpetas ajalugu, ühiskonnaõpetust, inglise keelt. Ta oli klassijuhataja, teisel aastal õpetas valikainena õigusõpetust ning andis trenne.
Paljud on leidnud tänu Noored Kooli programmile elukutse ja teinud karjääripöörde, rääkis programmi teise lennu vilistlane Sandra Fomotškin.
Kahe aasta möödudes asus ta magistrantuuris taas õigusteadust õppima, kuid siis juba suunaga inimõigustele. «Minusse süvenes maailmaparandamise pisik. Sain aru, et kool ja haridus aitavad ühiskonda paremaks muuta,» rääkis ta.