Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Stepan Karja: kinkekaardid tagataskust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Stepan Karja
Stepan Karja Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Juhul, kui ajakirjanikud ei ole linnavalitsuse selgitusse lisanud aprillinaljana selliseid lauseid nagu «Alguses jäi kinkekaarte üle ning leiti, et miks mitte neid kasutada» (TPM 01.04) ja samas lehes «Ei saa otseselt öelda, et varastati laste või õpetajate tagant» (linnapea Urmas Kruuse), siis on raekoja kontoris valitsenud ikka tõeline segapuder.


Kujutagem ette: haridusosakonna ühes toas määratakse kindlaks kinkekaardiga tunnustatavate arv ja teine tuba otsustab kinkekaartide hulga, kusjuures nende arvude kokkuviimine käib ametnikele üle jõu. Ja teeb kurvaks, kui hädise jutuga püüavad linnajuhid vargusega vahele jäänuid puhtaks pesta.

Kõigepealt (TPM 30.03) kinnitas abilinnapea Jüri Sasi, et tõenäoliselt pole midagi tõsist korda saadetud ja kahtlustus peaks jääma ainult kahtlustuseks.

Seejuures kiitis Sasi eriliselt usaldusväärseks haridusosakonna juhataja Boris Goldmani tööstiili. Vägagi kõnekas on Sasi selgituses väide, et kinkekaartidega soetati haridusosakonnale vajalikke asju ning kaeti esinduskulusid, näiteks osteti kingitusi. Kui maksevahendit on sahtlist vabalt võtta, küllap siis leitakse ka otstarve – umbes nii, nagu varakas inimene poes huvipakkuvat eset nähes sirutab käe püksitaskusse.

Abilinnapea Sasi ei suvatse endale aru anda, kui lapsikult püüab ta õigustada raha omastamist kinkekaartide juhusliku ülejäägiga. Teab ju iga haridustöötaja, et linnavalitsus oleks võinud kaartide ülejäägist vabaneda ühe e-kirjaga koolidele ja lasteasutustele. Tunnustust väärivaid inimesi leidub igas asutuses ja kinkekaart pühade puhuks poleks ülearune ühelegi tublile õpilasele.

Kinkekaartide hulk peaks lugejatelegi huvi pakkuma: kui mullu ostis linnavalitsus neid eelmiste aastate kogusest tunduvalt rohkem, ei saa rääkida ühe haridustöötaja näpuveast, vaid selgelt kumab läbi linnavalitsuse sihilik taotlus tekitada vahendeid «meeldivateks» kulutusteks. Eks kinnita seda ka linnapea Kruuse sõnad: «Ma ei ole kindel, et need, keda tahtsime tunnustada, jäid ilma.» (TPM 01.04)

Varguse tõttu ei jäänud ükski haridustöötaja ega õppimises silma paistnud õpilane tunnustamata – ja kinkekaarte jäi suure summa väärtuses kellegi sahtlisse vedelema! Hakka või arvama, et linnavalitsuse üht töölõiku on väga edukalt juhitud.

Tagasi üles