Rändlinnud pääsesid paisu tagant

Kiivitaja on praegu põldudel üks silmatorkavamaid tegelasi.

FOTO: Martin Pau

Vaiksepoolne nädalavahetus asendus esmaspäevaks tõelise linnulaadaga, kus annavad põhiliselt tooni laperdavad kiivitajad, mustapäised naerukajakad, lõõritavad põldlõokesed ning küütlevad kuldnokad.


Siin-seal segunevad ligasest mullast toitu otsivate kuldnokkade parved rästaseltskondadega, stoilise moega kükitavad kesal meikasalgad. Maanteel sõites võib olla keeruline asfaldilindile keskenduda, sest parvlevad tiivulised lausa meelitavad end imetlema.

Eesti ornitoloogiaühingu linnuharulduste komisjoni esimehe Margus Otsa sõnul on aga kogu see sebimine alles algus. Päev-paar eilse-üleeilsega sarnast sooja ning kontsert põldudel valjeneb veelgi.

«Kiivitajaid on juba hästi palju, aga kuna põllud on lahti sulanud alles laiguti, koonduvad nad sinna ning äratavad seda enam tähelepanu,» nentis Ots. «Kui kõik põllud lahti sulavad, hajuvad nad ära ega ole enam nii silmatorkavad.»

Sama lugu on Otsa sõnul kuldnokkadega, keda võib paiguti maas toitu otsimas näha sadade ja isegi tuhandete kaupa. Üsna arvukalt Eestisse saabunud liikidest nimetas Ots veel metsvinte, sookiure ja rootsiitsitajaid. «Ränne kestab veel mõnda aega, sest linnud, kes rändavad edasi põhja poole, tulevad hiljem,» märkis ta.

Looduspiltnik Sven Zacek sai pühapäeval Koosa kandis pildile valge-toonekure, eile pildistas ta Tartu kohal konnakotkast.

Margus Ots ütles, et esimesed toonekured olid Lõuna-Eestis platsis märtsi lõpupäevil, kuid praegu on nende trehvamine veel harv sündmus. «Aga kui soe kestab, muutuvad nad tavaliseks juba lähipäevil,» ennustas Ots. «Ka sookurgedest on esimesed kohal.»

Järvi katva jääkaane tõttu on veelindude ränne Otsa sõnul veel kännu taga. Siiski on Lõuna-Eestis ära nähtud kõik kolm meil esinevat luigeliiki. Järjest tavalisemaks muutuvad ka meie peade kohal kaagatavad haneparved.

Tagasi üles