Raatuse tänava ühiselamu vastu on kavas rajada kaheksa uut kortermaja, kuid küsimus on, mis saab sel alal säilinud sajandivanustest tellishoonetest, mille seisund on hinnatud rahuldavaks.
Raatuse tänavale lisandub kuni kaheksa uut kortermaja
See küsimus kerkis, kui koostati detailplaneeringut, mis käsitleb 12 300 ruutmeetri suurust ala Raatuse tänava ääres Pika ja Põik tänava vahel.
Detailplaneeringu eskiis, mille linnavalitsus eile avalikule arutelule saatis, näeb ette kuni kaheksa korterelamu püstitamist nii, et nende parkimine oleks korraldatud ühiselt, suures mahus maa-alusena.
Tartu abilinnapea Jarno Laur selgitas, et kuivõrd Raatuse tänav on ajalooliselt äritänav, on ka plaanitavate tänavaäärsete uushoonete esimesele korrusele plaanis äripinnad. Sinna on kavandatud neli maja, veel neli on kvartali sisemuses.
Tartu kesklinna üldplaneeringuga on planeeritav ala määratud uushoonestusalaks, lubatud korruselisus on kuni kuus. Maakasutuse otstarbeks on määratud osalise äriotstarbega korterelamu maa-ala.
Kõnealused kaks vana tellismaja Raatuse 37 ja Raatuse 41 on määratud väärtuslikeks hooneteks, säilitada tuleb hoonete põhimaht ja arhitektuurne üldilme.
Kõnealused kaks vana tellismaja Raatuse 37 ja Raatuse 41 on määratud väärtuslikeks hooneteks, säilitada tuleb hoonete põhimaht ja arhitektuurne üldilme.
Kroonulikus stiilis linnamaja Raatuse 37 on ehitatud 1905. aastal, Raatuse 41 veidi varem, 1898. aastal.
«Üks nendest on väga kauni fassaadiga,» ütles Laur. «Kas määrata need säilitatavaks või mitte? Probleem on proosaline. Tahaks sinna ju küll fassaadide liigendatust, väiksemaid mõnusaid mahte. Keegi ei ole selle vastu, et need säiliks, aga vanad majad on väljaantud ehitusjoonest natuke tänava pool.»
Planeeringu eskiislahenduses pakub linn kaks võimalust: kas säilitada hoonete põhimaht ja arhitektuurne üldilme, sel juhul poleks vanade hoonete laiendamine ja peale ehitamine nõutavast ehitusjoonest ettepoole lubatud. Teine võimalus on rekonstrueerida hoonete fassaadid planeeritud ehitusjoonele ning Raatuse tänavale tuleb kavandada haljastus ja jalakäijate ala. See valik tähendab hoonete lammutamist, aga fassaadi uuesti ehitamist.
«See ongi eskiisi tasand, tulebki arutada,» tõdes Laur. Planeeringust on huvitatud OÜ Piibeleht Arendus, planeeringu koostaja on OÜ Hendrikson & Ko. Planeeringualal on ka mõni linnale kuuluv krunt, ülejäänud on eraomandis.
Eskiislahenduse avalik arutelu on 27. juunil kell 15 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis.