Kas inimesel endal on oma geeniandmetega midagi ka peale hakata?

Professor Andres Metspalu rahva ees ühel varasemal infopäeval, mis kandis pealkirja "Geenivaramust personaalmeditsiinini". Foto: Kristjan Teedema

• Homme on Tartu Ülikoolis infopäev kõigile geenidoonoreile ja nende arstidele.

52 000 inimest ehk viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast on usaldanud oma andmed Eesti geenivaramule sooviga panustada teaduse arengusse, aga ka lootusega oma tervise kohta kasulikku infot vastu saada.

Kuidas saab teadustöö tulemusena kogutud andmetest ka inimesele endale väärtuslik info, sellest kõneldakse Tartu ülikooli aulas infopäeval homme, 14. juunil algusega kell 15.

Ka on see koht, kus on võimalik küsimusi küsida ja vastuseid saada. Eriti on osalema oodatud geenidoonorid ja nende perearstid.

2011. aastani oli geenivaramu peamine eesmärk luua ulatuslik andmebaas ja viia läbi sellel põhinevaid teadusuuringuid, leidmaks seoseid genoomivariantide ja inimese fenotüübi, sealhulgas haiguste vahel. Alates sellest aastast on Eesti geenivaramus võimalik lõpule viia kõigi geenidoonorite genotüpiseerimine.  

See tähendab, et kõigile geenidoonoreile koostatakse personaalsed geenikaardid, mis loovad uued võimalused just personaalsete haigusriskide hindamiseks ja nende selgitamiseks neile, kes seda tõesti soovivad. 

Analüüsides inimese geeniandmeid ja lisades sinna keskkonna-, tervisekäitumise ja tavapärased haigusandmed, on võimalik leida igale inimesele võimalikult hästi sobiv haiguse ennetus- või raviplaan. Näiteks aitavad geeniandmed arstil leida igale inimesele kõige sobivam sarnaste ravimite seast ja panna paika õige doos, kuna iga inimene reageerib ravimitele natuke erinevalt.

Kui inimene teab oma pärilikke riske, saab ta ka ise muuta oma tervisekäitumist nii, et neid riske oleks võimalik vähendada.

Infopäeva kõnelejad

Tartu ülikooli Eesti geenivaramu direktor professor Andres Metspalu, «Tagasiside geenidoonorile».

Meditsiinigeneetik ja geenivaramu vanemteadur Neeme Tõnisson, «Geneetiline tagasiside – mis kasu sellest võiks olla?  Täiskasvanuea haigestumisriskiga seotud geenivariandid. Geenivariantide kandlus.»

Geenivaramu vanemteadur Krista Fischer, «Sagedaste haiguste pärilik risk – kui suur see on ja kui palju me sellest teame? Näide tagasiside raportist (teist tüüpi diabeedi riski kohta) ja sellest, kuidas neid tulemusi tõlgendada».

Geenivaramu vanemteadur Lili Milani, «Kuidas on seotud geenid ja ravimisobivus?».

Geenivaramu vanemteadur Elin Org tutvustab mikrobioomi projekti.

Geenivaramu teabejuht Annely Allik räägib, kuidas projektiga liituda.