Riia tänava viadukti alla rajati uus sajuveetorustik. Miks seal pühapäeval ikkagi uputas? (3)

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riia tänava viadukti all ummistas prügi rest­kaevud ning vesi ei pääsenud tänavalt minema.
Riia tänava viadukti all ummistas prügi rest­kaevud ning vesi ei pääsenud tänavalt minema. Foto: Postimees.ee lugeja foto

Pühapäeva õhtul Tartus taevast alla sadanud vesi ületas ka eelmise suve suuremate vihmasadude rekordi. Linnatänavail uputas, Lõunakeskuses sadas vesi uude majja sisse ning Kambja vallas viis vihm endaga kruusateid kaasa.

Tartu veevärgi oma ilmajaama andmeil sadas pühapäeva õhtul lühikese ajaga maha 23 millimeetrit sademeid, intensiivsusega 86 millimeetrit tunnis. Veevärgi juhataja Toomas Kapp tõi võrdluseks, et läinud aasta 3. juuli rekordsajuga kaasnes ametlikel andmetel 20 millimeetrit sademeid.

Ehkki nüüdseks on veevärk uuendanud Riia tänava viadukti all sajuveetorustiku, oli ka pühapäeval tänav üle ujutatud. 

Tooma Kapp tõdes, et veevärk peab tõsiselt mõtlema, mida restkaevude kaantega edaspidi ette võtta.

Samas püsisid erinevalt mullusest suvest eelvoolu kaevudel luugid peal ja uus sajuveetorustik toimis. Selgus, et vihmavesi oli restkaevudele kandnud hulga prügi, mis ummistas kaevuluugid ja seega vesi sajuveetorusse ei jõudnudki. «Ühe peal oli must kilekott, üks oli pinnast täis kantud, teised lasid vaevu läbi,» kirjeldas Kapp.

Ta tõdes, et veevärk peab tõsiselt mõtlema, mida restkaevude kaantega edaspidi ette võtta – suurema vahega sõrestikku ei saa kasutada, sest siis jääksid ratturid sinna kinni või astuks keegi jalaga auku.

Tartu veevärgi töötaja koukis pühapäevase valingu ajal Riia tänava viadukti juures vee alt välja musta kilekoti, mis oli ummistanud ühe restkaevu. / Foto:
Tartu veevärgi töötaja koukis pühapäevase valingu ajal Riia tänava viadukti juures vee alt välja musta kilekoti, mis oli ummistanud ühe restkaevu. / Foto: Foto: Toomas Kapp

Küll aga on tema sõnul viadukti all plaanis nelja kaevu juurde paigaldada eraldi pumpla, mis hakkaks intensiivse saju korral madalamate kohtade pealt vett ära pumpama.

Vesi majas sees

Pühapäevane vihm uputas ka Lõunakeskuse parkla, ent see oli väike mure võrreldes maja sees toimuvaga. Lõunakeskuse juht Jaan Lott rääkis, et nii suure maja puhul juhitakse katusele kogunev sajuvesi torude kaudu ära läbi maja. Enneolematu veekogus pani neile torudele aga liialt suure koormuse.

Lõunakeskuse peainsener Richard Pajussaar täpsustas, et neil majasisestel torudel on luugid, mille kaudu neid puhastatakse. «Vesi lõi need luugid lihtsalt eest ära, torud olid katuseni vett täis,» kirjeldas ta.

Veekahjustusi said hiljuti avatud Lõunakeskuse uues tiivas Lindex, Oliveri pood, Sinsay, Hansmark ja Rademar. «Põrandad olid osas poodides veega kaetud. Kauba kahjustused on minimaalsed, küll sai siin-seal mööbel kahjustada,» rääkis Pajussaar. Ta lisas, et need kahjud peaks korvama kindlustus.

Lõunakeskuse parkla sajuveetorud ei pidanud suurele sademete hulgale vastu ning parkla jäi vee alla. Hoopis suuremat kahju tegi vihm aga keskuses sees, nii et koristusfirma pidi pühapäeval hiliste öötundideni seal põrandaid kuivatama.  
Lõunakeskuse parkla sajuveetorud ei pidanud suurele sademete hulgale vastu ning parkla jäi vee alla. Hoopis suuremat kahju tegi vihm aga keskuses sees, nii et koristusfirma pidi pühapäeval hiliste öötundideni seal põrandaid kuivatama.  Foto: Risto Mets

Pajussaar täpsustas, et vesi hakkas kauplustesse tungima enne kella kaheksat, kui keskus oli veel avatud. «Müüjad reageerisid kiiresti ja saatsid inimesed välja,» lisas ta. Veekahjustusi sai ka üks sein Oliveri poes. Seda peab nüüd ilmselt lõhkuma.

«Masendav, et alles said ehitajad majast välja, nüüd tuleb hakata jälle otsast ehitama,» rääkis ise puhkusel viibiv Jaan Lott. Richard Pajussaar lisas, et keskuse uue osa ehitanud  Ehitustrustile pole Lõunakeskusel etteheiteid, sest torustik on rajatud normide kohaselt, ent pühapäeval toimunu oli eriolukord. «Ilmselt tuleks hakata standardeid muutma,» sõnas ta. 

Läbimatu tee

Kambja vallas Reolasoos muutis sadu läbimatuks kruusatee.
Kambja vallas Reolasoos muutis sadu läbimatuks kruusatee. Foto: Margus Ansu

Kambja vallas võttis vesi aga kaasa suure osa külavaheteest, mis ühendab Reolasoo küla Tartu-Põlva maanteega. Valla majandusnõuniku Enno Soodla sõnul oli Reolasool kahjustus kõige suurem, ent vihm viis teetruupe kaasa mitmel pool mujalgi.

«Ma oma elu jooksul ei mäleta üldse, et midagi sellist oleks kahe tunniga juhtunud,» sõnas Soodla erakordsele sademete hulgale viidates. Eile hakkas vald kahjustatud teelõike taastama, et need vähemalt rahuldavasse seisundisse viia. 

Ta tõdes, et ka Kambja aleviku ümbruses olid teed valingu järel ebatasased, ent ettevaatlikult sõites on need siiski läbitavad ning seetõttu keskendub vald esmalt rohkem kahjustada saanud lõikude taastamisele.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles