Teadlased istutasid merepõhja taimi

Teadlased välitööl.

FOTO: Kaire Kaljurand

Tartu ülikooli teadlased istutasid Läänemerre ligi 400 meriheinataime, et välja töötada sobiv viis selle liigi elupaikade taastamiseks.

Teadlased rajasid kaks katseala Tagalahte ja Soela väina. Meriheinad istutati merepõhja erilise raami peale ning järgmise kolme aasta jooksul käiakse katsealadel neid seiramas ja neilt proove võtmas.

Ohustatud meriheina aasad

«Meriheina-aasad on ühed väärtuslikumad ja ohustatumad elupaigad mereloomadele ja --taimedele, mistõttu mõjutab nende kadumine ka paljusid teisi mereolendeid,» rääkis Tartu ülikooli merebioloogia nooremteadur Liina Pajusalu.

Meriheina-aasad on meil järjest vähenenud. Seda seostatakse Pajusalu sõnul peamiselt eutrofeerumise ehk veekogu rikastumisega taimede toitainetega, mistõttu hakkavad taimed ja vetikad vohama. Maailma mõnest piirkonnast on merihein täiesti kadunud.

Järgnevate aastate jooksul kogutakse katsealadel andmeid veehapniku, toitainete ja muude taimede elu mõjutavate näitajate kohta. Kui projekt õnnestub, võetakse selle taime istutamine juba suuremalt ette.

Eesti rannikumeres kasvav ainus meriheinaliik kannab nime pikk merihein (Zostera marina). Seda leidub peamiselt Hiiumaa ja Saaremaa ümbruses ning Põhja-Eesti rannikul.

Fookuses Euroopa mered

Eesti vetes tehakse sellist teadustööd esimest korda. Meriheina uurimise metoodika loodi koostöös Turu ülikooli teadlastega, kes lõid samasugused katsealad Soome ranniku lähedal. Meriheina on enne neid Läänemere ääres uurinud vaid rootslased.

Teadustööd tehakse Euroopa Liidu Horisont 2020 projekti «Muutlike Euroopa mereökosüsteemide taastamine» raames, kus lisaks Läänemere olukorrale uuritakse ka Põhjamere ja Vahemere ökosüsteemide taastamise võimalusi. Ettevõtmisega on praegu seotud kuus Tartu ülikooli teadlast.

Tagasi üles