Vaata milliseid lahendusi arhitektid Atlantise ümbruse taashoonestuseks pakuvad (5)

Jüri Saar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Atlantise piirkonna ehk Holmi pargi taashoonestamise arhitektuurivõistlusele laekus kaheksa tööd, mida Tartu linnaarhitekt Tõnis Arjus hindab väga heaks tulemuseks. Kuulsa meelelahutuskeskuse Atlantisega, mida vanem põlvkond mäletab ka Kaunase restoranina, käivad võistlustööd ümber erinevalt. Mõni mängib selle uushoonestuse osaks, mõni unustab täiesti või on selle asemele pakkunud väljaku.

Žürii koguneb võistlustöid hindama täna ja peaks oma valiku tegema 22. juuniks. Praegu veel ei ole sel põhjusel avalikustatud tööde autorid.

Linnaarhitekti üldistus

Linnaarhitekt Arjus ütles, et ta ei ole veel jõudnud võistlustöid n-ö läbi elada, pigem on teinud kiirtutvuse ning ta ei ole valmis andma põhjalikku hinnangut iga töö kohta, küll aga oli ta valmis üldistuseks.

Ta tõdes, et tingimused olid üsna detailsed ja ala on keerulise krundistruktuuriga, omanike plaanid ja võimalused on väga erinevad. 

«Osalejad pidid sellega arvestama, nad  on üsna hästi hakkama saanud ning tervikliku linnaruumi kavandanud,» leidis Arjus. «Tööde autorid on suhtunud erinevalt. Mõni on võtnud krundistruktuuri kivisse raiutuna, mõni on korrigeerinud. Erinevalt suhtuti Holmi tänava asukohta ja trammitee võimalikkusse. Kõik need asjad hakkasid mõjutama.»

Žürii esimees, Tartu abilinnapea Jarno Laur rõõmustas Holmi tänava käsitlemise üle, sest kesklinna üldplaneeringu koostamisel oli nimetatud tänavast väga palju juttu.

Väga erinevalt on paigutatud kõrgeid dominanthooneid ja ka avalikku ruumi on käsitletud mitmes laadis. 

«Mõned autorid on lõhkunud ala väga pisikesteks osadeks, nii et see on risti-rästi läbitav, mõned on pakkunud suuremaid üksusi,» ütles Arjus. «Ruum peab olema loogiline, loogiliselt kasutatav ja pingestatud, aga peab jääma ka avalikku ruumi. See on ilmselgelt tundlik koht, tuleb rõhku panna, et suur osa alast ja eriti kallas jääks mõnusalt avalikkusele kasutada.»

Laur lisas, et liigendatud, ent tihe linnaruum töödes on sümpaatne. Uut kavandades on tema sõnul sageli hirm, et tuleb midagi massiivset, kuid nendes töödes on suured ehitusmahud pandud inimlikku mõõtmesse.

Minevikust tulevikku

Tsitaate minevikust, olgu siis Holmi tänav, Holmi sild või Metropoli väljak, oli töödesse pikitud üksjagu. 

«Me elame ikkagi tulevikus. Kui võtta vihjeid minevikust, peavad need sobituma uude tervikusse,» lausus Arjus. «Üks-ühele tavaliselt ei ole võimalik vanu sihte ja hoonete paiknemist kopeerida, sest linn on ümberringi muutunud. Võib võtta tsitaate ajaloost, aga teha seda nüüdisaegses vormis.»

Linnaarhitekt märkis, et koguneval žüriil tuleb märgata seda, mis on töödest puudu jäänud, ja sedagi, kas näiteks trammiteed on võimalik lisada nii, et kontseptsioon ei läheks kaotsi. Ühtki tööd ei saa Arjuse sõnul pidada valmis projektiks, sest käsitletav ala on sedavõrd suur. «See on protsessi väga esimene samm,» tõdes ta.

Tartu Postimees pakub lehelugejatele igast võistlustööst ühe vaate ja väheldase selgituse, rohkem vaateid ja selgitusi on leitav Tartu kodulehel www.tartu.ee/holmi-arhitektuurivoistlus

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles