Rattafännid tegid ise südalinna laenutuse (1)

Risto Mets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõiduvahendid on ühekäigulised ja lihtsad, näitas möödunud nädalal Rüütli tänaval jalgrataste remondi- ja laenutuspunkti avanud Henry Timusk. Praegu on neid 20, aga kui vajadus kasvab, saab ka juurde muretseda.
Sõiduvahendid on ühekäigulised ja lihtsad, näitas möödunud nädalal Rüütli tänaval jalgrataste remondi- ja laenutuspunkti avanud Henry Timusk. Praegu on neid 20, aga kui vajadus kasvab, saab ka juurde muretseda. Foto: Risto Mets

Tuled siia, maksad raha ära ja sõidad, ei midagi keerulist, rääkis Rüütli tänaval Ruunipizza taga sisehoovis möödunud nädalal rataste remondi- ja laenutuspunkti avanud MTÜ Tartu Eksperimentaalse Jalgrattatehase (TERT) üks eestvedajaid Henry Timusk. «Ja lõpuks tood ikka tagasi ka,» pani ta sõitjatele südamele.

Teadupärast kavandab ka Tartu linnavalitsus juba mõnda aega oma rattalaenutuse süsteemi. TERT leidis aga koha ja tegi selle pikema jututa ära. 

«Mida siin ikka pikalt planeerida, tuleb lihtsalt pihta hakata,» leidis Timusk linnavalitsuse plaane kommenteerides.

Päevaks jalgratta laenutamine maksab 12 eurot. Kes tahab lühemat aega sõita, saab ka teistsuguse summa peale kokku leppida.

Laenutuse kõrval vaat et olulisemakski teenuseks peab ta hoopis rataste remonti. Kuid mitte nii, et inimene toob katkise ratta ja saab selle hiljem remondituna kätte. Ei! «Võtad aega, näitame ette. Saad oma ratta lahti võtta ja kokku panna. Kas lõpuks sama ratas kokku saab, näitab aeg,» muheles Timusk.

Rattaentusiaste saadab tihti lõbus seltskond, kelle jaoks kahe ratta olemasolu jalgratta juures on üle tähtsustatud. Austraaliast, Saksamaalt või mujaltki pärit juhendajate käe all saab monorattal sõidu ära õppida. 

Samuti tehakse koostööd Tartu Pseudo Toursiga, mis korraldab linnas rattaga teematuure.

«Kui nõudlust on, püüame iga päev kell 13–18 lahti olla,» rääkis viis aastat tagasi TERTiga algust teinud ja praegu MTÜ juhatusse kuuluv Ilmar Peeter Part. Ta leidis, et rattasõiduhuvilisi tuleb üha juurde ja selline teenus, nagu nemad pakuvad, oli linnas puudu. 

Kas selle teenusega on võimalik ka ära elada, selgub tulevikus, kuid kuna linnas tegutsevad rattapoed ära elavad, on see järelikult võimalik, tõdes Part.

Timusk ja Part unistavad, et ajapikku kujuneb Tartuski välja rahvarohke jalgrattakultuur, nagu mõnes Hollandi väikelinnas.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles