Sajanditevanused kirjad ja postkaardid kannavad märki oma aja suhtlemiskultuurist ja ajaloost. Sel reedel avab Eesti Rahva Muuseumi postimuuseum näituse «Tartu ajalugu kirjadel ja postkaartidel».
Näitusele jõudsid unikaalsed kirjad ja postkaardid Tartu ajaloost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanim Tartust saadetud kiri on ERMi postimuuseumi kogus aastast 1681, mil kiri volditi kokku, pitseeriti kinni ja saadeti teele. Tsaari-Venemaal võeti postmark kasutusele jaanuaris 1858, vahendas ERMi pressiesindaja.
Tartu filateelia alguseks võib lugeda 23. maid 1859, säilinud on tol päeval Tartust Riiga saadetud kiri. Tartu möödanikku kajastavad ka 1893. aastal saadetud kirjad, mil Dorpat nimetati Jurjeviks (1893 – 1918).
Sada aastat tagasi oli kiri ja postkaart – nii ametlik kirjavahetus kui kirjad kallitele inimestele – peamine sõnumite edastamise viis.
Postkaardi ajalugu Eestis algab aastast 1872, kui Tsaari-Venemaa võttis selle ametlikult riigisiseselt kasutusele. Esialgu olid lubatud tavalised valged korrespondentskaardid, mida tohtis välja anda ainult postipeavalitsus.
Aastatel 1894 – 1905 võis teksti kirjutada ainult postkaardi esiküljele, s.o pildiküljele. Tagumine (margi pool) oli ainult aadressi jaoks.
Ajavahemikus 1894 – 1940 on välja antud tuhandeid erinevaid Tartu-teemalisi postkaarte. Kui kõikvõimalikud erisused kokku lugeda, ulatub nende koguarv üle 20 000.
Näitusele on postkaardid välja pandud alateemadena: postkaardid 1893–1899, Tartu tähetorn, Tartu mälestusmärgid ja Emajõe laevastik.
8. aprillil kell 16 avatav väljapanek jääb avatuks 25. septembrini.