Kas teil oli muuseumis konflikt, mis oligi üks teie vallandamise põhjus?
Mina läksin temaga kui inimesega rääkima. Ilmselt oli keegi teda enne kas hoiatanud või rääkinud maad ja ilmad minu kohta kokku. Ta süüdistas mind asjades, millest mul polnud õrna aimugi. Ja siis ta ründas mind: lubas, et hävitab mu karjääri ja et minust saab ümmargune null. Ma ei oodanud seda temalt, mitte mingil juhul ei oodanud, ja olin šokis.
Ma nägin, et Ida-Euroopa etnobotaanika keskuse rajamine kirjandusmuuseumisse ei ole võimalik.
Mulle on öeldud, et ta ägestus ja karjus ning tekitas üleliigseid pingeid. Kas väidate sama?
Jah, majas on pingeline tööõhkkond. Aga kuna ma viibisin seal võrdlemisi vähe, siis ma väga palju sellest osa ei saanud. Seepärast ma ei osanud ka tema rünnakut oodata. Kui ma oleksin seda oodanud, oleks ma võibolla teisiti käitunud, aga samas ei olnudki väga palju võimalik teisiti käituda.
Kui oleksin temaga rääkinud kolm nädalat varem, kui ma hakkasin siit edasimineku võimalusi otsima, oleks ta tõenäoliselt täpselt samamoodi käitunud. Võibolla oleks ta suutnud mind siis murda, aga meie rääkimise ajal ma teadsin, et mul on siiski mingi seljatagune.
Et keegi ikka tahab mind kui teadlast. See näib küll kõrvalt vaadates naljakas – et Euroopa Liidult grant (toetusraha teadusliku teema uurimiseks – toim) ja mujalt ka tunnustused, ja ikka mõtled selle peale, mis need teised ütlevad.