Miina Härma koolis läheb iga aastaga aina kitsamaks

Kui teised koolid on vaheajale läinud, siis Miina Härma gümnaasiumis sel nädalal veel õppetöö kestab. Pildil on IB-õppe 3.–4. klassi õpilased koos eesti keele õpetaja Mari Haavaga, kes õppisid eile ruumis, mis oli varem kooli psühholoogi kabinet. Ruumipuuduse tõttu kohandati see klassiks.

FOTO: Margus Ansu

Miina Härma gümnaasium (MHG) on ruumikitsikuses vaevelnud kooli loomisest alates ja alati on osa klasse pidanud koolis käima teises vahetuses. Olukord läheb iga aastaga aina keerulisemaks, sest rahvusvahelise IB-õppekava rakendamise tõttu on kool avanud aastatel 2009–2017 veel viis uut klassikomplekti.

Mullu sügisel alustas kool lisaks alg- ja keskkooliastmele rahvusvahelist õpet ka keskastmes, et kogu põhikooli ulatuses oleks võimalik õppida rahvusvahelisel õppekaval.

Õppetunnid koridoris

IB-õppekava eripära võrreldes Eesti õppekavaga on rühmatundide rohkus, mis omakorda süvendab ruumipuudust. Nii ongi koolis tavaline, et õppetöö käib lisaks klassiruumidele õpetajate tööruumides, raamatukogus ja väljaspool koolimaja saksa kultuuri instituudis. 

Tuleb ette ka olukordi, kus õpetaja tegeleb õpilastega koridoris, mis kajab. «Tundide ajal on koridorides vaikne ja meil on sellised ümmargused lauad, kuhu ümber mahub kaheksa inimest. Seega oleme tõesti üksikuid tunde seal teinud,» rääkis Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. 

Toetus jäi saamata

Koolipere unistab ammu juurdeehitisest. Koht on maja aias olemas ning sellest on linnavalitsusega aastaid räägitud. 

Praegu õpivad 1. ja 2. klass teises vahetuses. Rohkem klasse kool teise vahetusse viia ei soovi ning väidetavalt ei päästaks ka see asutust ruumikitsikusest.

Tartu linna prioriteet on aga praegu põhikoolide remontimine ja MHG juurdeehitis pole vähemalt 2028. aastani investeeringuna plaanis.

Paar aastat tagasi taotles haridus- ja teadusministeerium valitsuse reservfondist 450 000 eurot, et toetada nii MHGs kui Tallinna inglise kolledžis rahvusvahelist õpet.

MHG plaanis üle paarisaja tuhande euroga teha koridoridesse rahvusvahelise õppekava õpilaste tarbeks neli õpipesa, kus oleksid saanud õppida nii alg-, põhi- kui ka keskkooliastme väikesed rühmad. Kuigi lubadus olla kõlanud kindla sõnaga, pole raha seni tulnud.

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets märkis, et taotlus küll esitati rahandusministeeriumisse, kuid viimane ei esitanud kummagi kooli puhul seda edasi valitsusele ning toetust ei saanud viimaks kumbki.

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Ott Heinapuu omakorda aga rääkis, et rahandusministeeriumil tekkisid lisaküsimused tehtud tööde ja kulude põhjendatuse kohta, mille peale haridusministeerium pidas õigeks võtta raha eraldamise taotlus tagasi ning menetlus lõpetati.

Kuna õpipesasid Härma kool ei saanud ja uue maja lootust lähima kümne aasta jooksul pole, on kool saatnud linnavalitsusele palve, milles soovib uuest õppeaastast kuni kaheksat klassiruumi, et tunnid viia välja muu hulgas õpetajate ruumidest ja raamatukogust. Ruumid oleks mõeldud just rahvusvahelise õppekava õpilastele.

Teise vahetusse

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave on olukorrast teadlik ja püüab koostöös linnavarade osakonnaga linnale kuuluvad vabad ruumid üle vaadata, et olukorrale lahendus leida.

Seda, kas lahendus sügiseks leitakse, ei saa veel kindlalt öelda. Kui Eesti Rahva Muuseum kolis Kuperjanovi tänava näitusemajast välja, avaldas MHG soovi, et saaks majas ruumid koolile õppetööks. Et aga praegu on nendele ruumidele mitu tahtjat, langeb see variant Raave sõnul ilmselt ära.

Haridusosakonna juhataja peab targaks kaaluda muid lahendusi. Näiteks on MHG linnas üks väheseid õppeasutusi, kus osa klasse käib koolis teises vahetuses. «Teise vahetuse suurendamine on alternatiiv, et õpilased ära mahuksid,» arvas Raave. 

Praegu käivad 1. ja 2. klass koolis teises vahetuses. Rohkem klasse Härma kool aga teise vahetusse viia ei soovi, väites, et see ei päästaks neid tegelikult ruuminappusest. 

IB-õpe on mõeldud küll välismaalaste lastele, kuid kõige vanemas vanuserühmas on ka palju Eesti õpilasi.

Seepärast tõstatas Riho Raave küsimuse, kas Eesti lapsi ikka peab sinna võtma, kui see süvendab ruumipuudust. Tannberg nii ei arva, sest kui need õpilased ei õpiks IB-õppes, tuleks nad nii-öelda ära paigutada mõnda teise klassiruumi.

Inglisekeelne üldharidus

IB-õpe pakub välismaalastele võimalust koolitada oma lapsi rahvusvahelisel õppekaval inglise keeles.

  • Õpet korraldatakse 2009. aastast.
  • Diploma programm 11.–12. klassile.
  • Keskastme programm 5.–10. klassile.
  • Algastme programm 1.–4. klassile.
  • Õppetöö väikerühmades ja liitklassides.
Tagasi üles