/nginx/o/2013/07/05/1876336t1h28b2.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758837t1h37d8.jpg)
Tartu linnavolikogu annab tänasel istungil linnale õiguse seada Annelinnas asuvale krundile hoonestusõiguse, et sinna saaks ehitada uue sulgpallihalli. Kes halli ehitab, selgub enampakkumisel.
Sulgpallihallile ihuvad hammast kaks klubi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jutt käib maatükist aadressil Annemõisa 1a, kuhu on kehtiva detailplaneeringu järgi mõeldud spordihoone rajada. Planeeringu järgi võiks spordihoonesse mahtuda kolm normaalmõõtmetes tenniseväljakut või mõned muud mänguväljakud ja nende abiruumid. Hoonestusõigus seatakse viiekümneks aastaks.
Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena sõnul on nimetatud maatükile tekkinud kaks huvilist, kes mõlemad sooviksid ehitada sinna sulgpallihalli. Üks neist on sulgpalliklubi Triiton, keda esindab tuntud sulgpallitreener Mart Siliksaar, teine aga Heiki Sorge, kes tegutseb sulgpallitreenerina Tartu ülikooli akadeemilises spordiklubis.
Enampakkumise hindamise kriteerium on maa kasutamise aastatasu, mille eeldatav suurus on 3000–4000 eurot aastas.
Kuna huvilisi on rohkem kui üks, paneb linn hoonestusõiguse enampakkumisele. Hindamise kriteerium on maa kasutamise aastatasu, mille eeldatav suurus on 3000–4000 eurot aastas. Tingimus on ka see, et hoone tuleb ehitada nelja aasta jooksul.
Heiki Sorge sõnul on ta uue sulgpallihalli rajamisest mõelnud juba üle aasta. «Mõtteid on olnud erinevaid, kuid linna väljapakutud maatükkidest tundus see olevat kõige mõistlikum. Seal on hea juurdepääs, Annelinn on kohe kõrval, lisaks uus idaringtee,» loetles Sorge Annemõisa 1a kasuks rääkivaid faktoreid.
Populaarne spordiala
Sulgpallurite harjutamistingimused pole Sorge sõnul praegu kasinad, kuid mängijaid on väga palju. Kui alustada trennides käivatest lastest ja lõpetada vanemate harrastajatega, ulatub sulgpallurite hulk Tartus tuhandeni ja iga uue treeningukohaga tekib ka harrastajaid juurde.
Planeeritavas hallis võiks Sorge hinnangul olla 8–10 väljakut. Halli ehituslik maksumus selgub pärast projekteerimist. «Eks neid kalkulatsioone on tehtud küll, aga praegu jätaks selle summa välja ütlemata,» lausus Sorge. Ehitust finantseerida plaanib ta erakapitaliga.
Sulgpalli populaarsust ja väljakute puudust kinnitas ka Mart Siliksaar.
«Põhimõtteliselt on Tartus kuuskümmend väljakut, kus on võimalik harjutada, aga kella kolmest kümneni õhtul ei ole ühtegi vaba väljakut võimalik saada. Järelikult on spetsiaalse sulgpallihalli järele karjuv vajadus,» lausus Eesti suurima sulgpalliklubi juht Siliksaar.
Tasuvusaeg kümme aastat
Praegu tegutseb Triiton peamiselt Annelinna spordihoones, lisaks kasutatakse Visa halli, maaülikooli spordihoonet, Raatuse kooli võimlat ja Karlova kooli saali. Samuti rendib Triiton Sarapuu tänaval asuvat spordihoonet, kus on kolm sulgpalliväljakut. Sõlmitud rendileping saab paari aasta pärast läbi ning ka Raatuse kool läheb sel sügisel aastaks kapitaalremonti.
Siliksaare arvates võiks hall mahutada 12–16 väljakut ning selle tasuvusaeg normaalse majandamise korral on umbes kümme aastat.
Siliksaare sõnul on tema siiski vaid treener ning uue halli rajamisega tegelevad investorid. Linnale esitatud hoonestusõiguse omandamise avaldusele on alla kirjutanud Eduard Tani ja Anti Lehiste. Neist esimene on tuntud kui Arnika ilutulestikukeskuse omanik, Anti Lehiste tegutseb metsanduses ja kinnisvaras.
«Nemad ehitavad selle valmis ja meie võtame rendile. Meie tegeleme spordiga, organiseerime trenne ja õpetame. Minu meelest on see normaalne süsteem, sest igaüks tegeleb sellega, mida oskab,» lausus Siliksaar.
Üksi või koos?
/nginx/o/2017/06/07/6758833t1h9253.jpg)
Heiki Sorge ja Mart Siliksaar olid teadlikud, et hoonestusõiguse omandab see, kes pakub linnale paremat hinda, kuid konkurendi plaane ei soovinud kumbki kommenteerida.
«Ma ei taha teise klubi eest rääkida. Kui konkurss välja kuulutatakse, eks siis ole näha, palju neid huvilisi on,» ütles Sorge. Ta ei välistanud, et hall ehitatakse ühiselt. «See on täitsa võimalik, et teeme ühise projekti. Küsimus on ainult poolte huvis.»
Siliksaar ütles siiski, et praeguseks pole halli üheskoos rajamise võimalust arutatud. «Meie tuleme 12–16 väljaku majandamisega toime, võin selle eest pea anda. Kas Sorge sellega toime tuleb, ei oska mina öelda,» ütles Siliksaar. Mõlemad huvilised kinnitasid, et kui kõik sujub, võiks uus hall avada uksed juba järgmisel aastal.