Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/09/09/4468987t1hc3de.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/07/6758815t1hb15c.png)
Pärast seda, kui meedia kirjutas arvukatest näidetest, kus meedikud on väljastanud haigekassale alusetuid raviarveid, otsustas oma pere digitaalse terviselooga tutvuda ka tartlanna Merle Leiner. Ta leidis sealt oma pojale väljastatud arved hambaarstilt, kelle juures pole laps ema teada käinud.
Ainsaks mõistlikuks selgituseks pidas ta seda, et arved on kirjutanud kooli hambaarst. Et kogu tema pere käib regulaarselt hammaste kontrollis doktor Ruth Vasara juures, pole Merle Leiner pidanud vajalikuks, et kooli hambaarst veel omakorda lapse hambaid kontrolliks ja raviks.
«Digiloos on näha, et eelmise aasta aprillis on laps käinud doktor Vasara juures ja maikuus on täpselt identne arve ülikooli kliinikumi poolt haigekassale esitatud,» kirjeldas Leiner.
Nii on maikuus Tartu ülikooli kliinikumi hambaarst Ülle Lehtis, kes töötab Kivilinna kooli hambaravikabinetis, väljastanud Leineri poja eest 15,17-eurose arve. Tänavu märtsis on sama arst esitanud uue arve.
Topelt töö
«Kord kuus ei ole ka vajalik hambaid kontrollida,» sõnas Leiner. Ta lisas, et ehkki hammaste tervis on väga oluline, ei pea ta mõistlikuks sellist kulutamist olukorras, kus hambaravis on niigi vähe raha.
Leiner sõnas, et kui ta teaks, kui tihti ja millal koolis hammaste seisundit kontrollitakse ja ka tema ise saaks selle läbivaatuse kohta tagasisidet, loobuks ta ehk lapse eraarsti juurde viimisest, kuhu on nagunii keeruline vaba aega leida.
Isegi kui laps on oma hambaarsti juures käinud, peab Ülle Lehtis vajalikuks ka ennetavat kontrolli koolis.
«Mulle väga meeldiks, kui ei oleks dubleerivat teenuse osutamist, kui laps on just käinud läbivaatusel,» lisas Leiner. «Ma arvan, et enamik lapsi käib ikkagi oma vanematega koos hambaarsti juures.»
Kivilinna kooli hambaarst Ülle Lehtis selgitas, et võtab iga uue koolilapse vanemalt nõusoleku hammaste kontrolliks ja vajadusel ka raviks. Lapsi, kelle vanemad on sellest keeldunud, ta kooli hambaravikabinetti ei kutsu.
Kuna Merle Leineri ja Ülle Lehtise väited selle kohta, kas konkreetsel juhul on ema oma arvamuse koolis hammaste kontrollimise kohta arstile esitanud, lähevad lahku, jätab Tartu Postimees siinses loos selle vaidluse tagaplaanile.
Sääst, mitte raiskamine
Lehtis sõnas, et tihe hammaste kontroll on eriti laste puhul oluline, sest probleemid võivad ilmneda üle öö ning tema praktikas on olnud ka juhtumeid, kus vanem on lapse suus toimuva lasknud nii käest ära, et tuleks arsti hinnangul kohtulikult vastutusele võtta. Ning isegi kui laps on oma hambaarsti juures käinud, peab Lehtis vajalikuks ka ennetavat kontrolli koolis.
«See väike summa ei ole küll raha raiskamine, vaid pigem just kokkuhoid,» rääkis arst dubleerivast kontrollimisest. «Kui hambad lähevad katki, maksame ravi eest juba mitu korda enam.»
Lehtis tõdes, et ta ei pääse tõesti ligi lapse varasemale terviseloole, et näha, kas ja millal on hambaid kontrollitud ning milliseid protseduure tehtud. Kivilinna koolis hoiab ta silma peal lisaks sealsete põhikooliõpilaste hammastele ka lähedal asuva Petersoni gümnaasiumi noorukite suuhügieenil, nii et aastas käib tema juures kontrollis oma 1500 last.
Lehtis möönis, et kui praegu annab ta lapsevanemale tagasisidet vaid juhul, kui lapse hambad vajavad ravi, siis tulevikus peaks vanem tõesti teadma ka sellest, et last on kontrollitud ja tema hammastega on kõik korras. Kui kooli hambaarst näeb, et lapse hambad vajavad ravi, on juba vanema otsustada, kas ravida last koolis või erakliinikus.
Mida rohkem, seda parem
Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre sõnul on kõigis kliinikumile kuuluvates koolide hambaravikabinettides olemas vajalik hammaste ravi varustus. Just nende tehtud kulutuste tõttu esitab arst koolis lapsele suhu vaatamise eest haigekassale 15–16-eurose arve. Ülle Lehtise sõnul kaasneb rutiinse kontrolliga alati selgitustöö hammaste korrashoiust.
Ka haigekassa tervishoiu- ja kommunikatsiooniosakonna juht Katrin Romanenkov peab suuhügieenialast ennetustööd koolides tähtsaks. «Kui laps käib samal ajal ka isikliku hambaarsti juures, siis on tema teadlikkus tõenäoliselt veelgi parem, ja see on kindlasti kasulik,» sõnas Romanenkov.
Tema sõnul on haigekassale teadaolevalt Eestis üksikud hambaraviteenuse osutajad, kes tegutsevad koolide juures. Seega on koolis, kus hambaravikabinet puudub, tervishoiutöötaja ülesanne haigusi ennetada, varakult avastada ja vajaduse korral laps hambaarsti juurde saata.
«Tänu sellele, et Tartu linna koolides on veel säilinud hambaravi ennetustöö, on siinsete laste hambad ka terved,» rääkis Ülle Lehtis. «Tööd tuleb rohkem just sealt, kus ei ole kooli hambaarsti.»