Valmival Elva kunstmuruväljakul saab palli lüüa vaid valgel ajal

Elva valmiva kunstmuru-väljaku ümber on paigutatud küll pallivõrgupostid, ent valgustus-maste seal praegu ei ole. Foto: Kristjan Teedema

Kaks aastat tagasi haaras FC Elva jalgpalliklubi härjal sarvist ning hakkas ette valmistama Elva gümnaasiumi kõrval asunud vana ja ajale jalgu jäänud kunstmuruväljaku rekonstrueerimist. Pärast mitmeid väljakupõhjaga seotud tagasilööke on asjad nüüdseks nii kaugel, et lähinädalatel saab plats kaetud kunstmuruga ning kohalikud vutipoisid võivad hakata seal pallile valu andma. Paraku on uuel väljakul üks tõsine puudus: see on valgustuseta ehk kiiresti pimenevatel sügisõhtutel on platsi kasutada pehmelt öeldes ebamugav.

FC Elva tegevjuht Marek Naaris nentis, et tõepoolest pole saadud valgustuse rajamiseks raha. Osa eeltöid on küll tehtud, ent valgustusmastide püstitamine ning kõik muu vajalik läheks maksma 86 000 eurot. 

Jaanuaris tehti ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) regionaalsesse programmi vastav taotlus, ent seda ei rahuldatud.

«Sügisel proovime uuesti, ei oska öelda, mis seal ei sobinud, omast arust tegime kõik õigesti,» laiutas Naaris käsi. «Võib-olla leiame mõne vanema väljaku, mida rekonstrueeritakse, äkki saame sealt vanad mastid tuua, läheks hind odavamaks,» lisas ta.

Hädavajalik väljak

Elva kunstmuruväljaku ehitamiseks võttis FC Elva ligi 300 000 eurot laenu, 100 000 euroga (ning laenu garantiikirjaga) toetas Eesti jalgpalliliit (EJL) ning tööde alguses eraldas Elva linnavolikogu puude mahavõtmiseks ja platsi aluspõhja ehituseks 50 000 eurot.

Klubi ja liidu panus on 400 000 eurot, samas kui linnal on see 50 000.

Klubi hingekirja kuulub üle poole tuhande jalgpalluri linnast ja ümberkaudsetest valdadest ning on selge, et kunstmuruväljakust tuntakse sealkandis kõvasti puudust.

«Praegu saame trenni teha vaid Verevi järve lähedal paikneval pärismuruga staadionil, kuid sellel on niisugune koormus, et õhtuti on seal korraga neli treeningugruppi,» ütles Naaris. 

Elementaarsed tingimused

Elva linnapea Eva Kams märkis jalgpallurite murest kuuldes, et linna poole pole klubi valgustusemurega pöördunud ning ta polnud kursis, et EASilt toetusraha ei saadud. Tänavune eelarve on linnal kinnitatud juba möödunud aasta detsembris ning selles valgustuse soetamisse panustamist ette ei nähta.

«Praegu seda meil päevakorras ei ole, aga ei saa ka väita, et linn kindlasti toetama ei hakka, võib-olla järgmise aasta eelarvesse saab planeerida mingi toetuse,» rääkis Kams. «Seda hakkavad kasutama ju linna lapsed, midagi ei saa välistada, alati tuleb küsida ning siis kaaluda ja arutleda.»

EJLi avalike suhete osakonna juht Mihkel Uiboleht märkis, et nad ei soovi omavalitsusi õpetada, kuidas asju teha, kuid on fakt, et antud juhul on jalgpalliklubi ja -liidu panus kokku 400 000 eurot, samas kui linnal on see 50 000.

«On igati normaalne, et omavalitsus hoolitseks selle eest, et nende spordi infrastruktuur oleks vähemalt rahuldaval tasemel. Me ei räägi siin mingist eelise loomisest jalgpallile, vaid lihtsalt elementaarsetest treeningutingimustest,» tõdes Uiboleht.