Majad, puud ja kivid pajatavad lugusid

Geograafiks õppinud Rauno Schults kandis Tartumaal Haaslava valla pärandkultuuri nimekirja ka Tuigo endise koolimaja, mis kuulub vallale. Haaslava valla arengukavas on napisõnaliselt kirjas, et Tuigo endisele koolimajale tuleb leida rakendus või uus omanik. Foto: Margus Ansu

Kolkja tindikuivatushooned, mõisa moodi Villemi talu ja popsikohad on vaid mõned näited Tartumaa pärandkultuurist, mille paarkümmend inimest mullu talletasid ja kaardile kandsid.

Kui Tuigo ligadi-logadi endise koolimaja seinad oskaksid rääkida, pajataksid nad lugusid oma Tootsidest, Kiirtest ja Raja Teeledest, kes seal kohaliku esimese koolimaja mahapõlemise järel koolipinki nühkisid. Vana maja ei jätaks kindlasti märkimata, et enne matsirahva kooliks saamist oli tema omanik Haaslava mõisnik, kes selles häärberis oma metsi valitses. Nüüd kuulub see koolimaja pärandkultuuri hulka.  

Sellise põgusa ülevaate andis vanast hoonest geograafiks õppinud tartlane Rauno Schults, kes otsis Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) pärandkultuuri kaardistades huvitavad kohad ja hooned üles peale Haaslava valla ka Põlvamaa Vastse-Kuuste ning Võrumaa Rõuge ja Mõniste vallast.  

Palju üllatusi

«Haaslava vald on põnev koht,» märkis Rauno Schults. «Siin on head põllumaad ja suured talud nagu mõisad.» Sellised on näiteks Ignase külas Redeli-Koordi ja Villemi talu. Viimase võimsust kinnitab tõsiasi, et isegi kohalik kolhoos sai nimeks Villem, mitte aga näiteks Punalipp.

Haaslava vallas sai kaardile ka hulk puid ja kive ning isegi vene ajal Roiule ehitatud kuivati, mille kohalikud silindrikujuliste viljahoidlate pärast raketibaasiks ristisid. Nüüd ongi kuivati kinnistu nimi Raketibaas.   
Geoloogiat tudeerinud ja loodusega seotud projektidega tegelev Erki Uustalu kaardistas Tartu valla ja Jõgevamaa Puurmani valla pärandkultuuri. Tartu vallas pani ta kirja 48 vana talukohta, 12 metsavahikohta, üheksa kooli ning kõrtse, mõisa tootmishooneid, tuuleveskeid ja popsikohti ehk 175 objekti.

«Üllatav oli pea iga teine koht,» ütles Erki Uustalu. «Neid külastama minnes polnud teada seisukord või kas midagi on üldse säilinud.» Tartu valla minevikku on kõvasti räsinud viimane sõda ja nõukogude põllumajandus. Päris paljude objektide seisundit tuli hinnata nulliga, mis tähendab hävinut.

Uudishimulikel soovitab Erki Uustalu külastada näiteks Pupastvere külas asuvat kunstnik Jaan Koorti sünnikohta Mäelt-Pursti talu, kuni see on veel püsti. Tegu on rehielamuga, mis on toodud lahtivõetuna Pupastverre 1860. aastate lõpus mujalt. Eelmise talve lumi vajutas sisse reheosa katuse ja selle aasta lumi räsis ka tareosa. Hoones elab vanamemm, väidetavalt Jaan Koorti kauge sugulane. Kuuldavasti on ka kohalik vald hoone säilitamiseks abi pakkunud, aga koostööst pole asja saanud.

Vanad tegutsemisjäljed

Tartumaa pärandkultuuri kaardistamine oli üks osa Eesti ja Läti riigimetsade haldajate ühisprojektist. Kahe aasta jooksul kaardistas 60 inventeerijat Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätis ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Eestis ehk Põlva-, Võru-, Valga- ja Tartumaal sai kaardile enam kui 9100 põnevat asja-kohta. Tööks kulus ligi miljon eurot, millest lõviosa tuli Euroopa Regionaalarengu Koostööfondist.

«Pärandkultuur on oluline osa meie kultuurist ja sellepärast tegelebki RMK selle inventeerimisega,» selgitas RMK pärandkultuurispetsialist Vaike Pommer. RMK tähelepanu all on väljaspool aleveid ja linnu asuvad objektid, mis pole loodus- ja muinsuskaitse all. Eramaal olevaid põnevaid kohti RMK vaid kaardistab, riigimaal tagab ka nende hoiu.

«Pärandkultuuri kaardistamine pole vanade hoonete või puude kaitse alla võtmine,» selgitas Rauno Schults. «See on omaniku tähelepanu juhtimine, et tema valduses on koht, mida tuleks väärtustada ja jõudumööda säilitada.»

Kuus aastat pärandkultuuri kaardistanud RMK on selle töö lõpetanud kümnes maakonnas. Kirja on pandud eelmiste põlvkondade 28 700 tegutsemisjälge maastikul ehk talukohti, kiviaedu, vanu metsateid, mälestuskive ja hiiepuid. Töö on pooleli Jõgeva-, Viljandi- ja Pärnumaal ning saartel. Pärandkultuuri objektidega saab tutvuda maa-ameti geoportaalis http://xgis.maaamet.ee.

   «Tartumaa    pärandkultuurist»
• RMK välja antud tasuta levitamiseks mõeldud 200-leheküljelise raamatu autorid on Andreas Haunmann, Peeter Kiuru, Merlin Miljan, Andre Purret, Ahto Raudoja, Nääli Rebane, Raivo Rüütli, Rauno Schults, Bruno Sepp, Ana Sirge, Enn Soom, Väino Suigusaar, Lembitu Tarang, Teele Tulev, Ingmar Tuuga ja Erki Uustalu.
• Tiraaž 1000. Raamatut saab kohalikest omavalitsustest, koolidest, raamatukogudest ja muuseumidest. Seda võib lugeda ka RMK ja Eesti Metsaseltsi kodulehelt (www.rmk.ee, www.metsaselts.ee).