Tulekahjud Hiinalinnas avasid Tartu linna rahakotirauad

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel nädalal alustab osaühing Hanso MK Hiinalinnas pea hektari suuruse ala puhastamist ahervaremetest ja prügist. Puhtaks saab ka pildil olev plats, kus ööl vastu 9. aprilli põles maha kümmekond aiamajakest ja garaaži.
Järgmisel nädalal alustab osaühing Hanso MK Hiinalinnas pea hektari suuruse ala puhastamist ahervaremetest ja prügist. Puhtaks saab ka pildil olev plats, kus ööl vastu 9. aprilli põles maha kümmekond aiamajakest ja garaaži. Foto: Margus Ansu

Inimesed ütlevad aitäh, et siin kõik ilusaks tehakse – nii võttis valdavalt venekeelsete potipõllumeeste meeleolud kokku Hiinalinnas 1985. aastast aiamaad pidav Vera Hrustaljova, kui kuulis eile, et Tartu linnavalitsus laseb tema aiamaa lähistel mahapõlenud ehitiste jäänused ja suured prügimäed ära koristada.

Kõnealune ala laiub Põhja puiestee otsas 0,9 hektaril, suurpuhastuse ettevalmistustööde käigus on selle ümber veetud punavalge kilelint. «Praegu ei ole siin midagi ilusat, sel aastal on mitu tulekahju olnud,» märkis Vera Hrustaljova, kes eile keskpäeva paiku asutas aiamaalt koju lõunale minema.

Kallis prügi

«See äramärgitud ala on mahajäetud, siin aiamaid enam ei peeta,» rääkis ta. «Seal kaugemal otsas elas Ženja, ta pidas siin kitsi, koeri ja lehmi, neid oli kunagi oma kümme tükki, karjas oli ka pull. Aga Ženja põles kevadel ühe tulekahju ajal oma aiamajja sisse.»

Hiinalinna potipõllu­mehe Vera Hrustaljova aed jääb põlenud alast pisut eemale. Inimesed on tema sõnul tänulikud, kui see kole koht korda saab.
Hiinalinna potipõllu­mehe Vera Hrustaljova aed jääb põlenud alast pisut eemale. Inimesed on tema sõnul tänulikud, kui see kole koht korda saab. Foto: Margus Ansu

Veebruari keskpaigast aprilli alguseni kustutasid päästjad Hiinalinnas tulekahjusid pea iga nädal. Hävis mitukümmend aiamajakest, garaaži ja kasvuhoonet, mis olid nüüd Tartu linnale kuuluvale maale püsti löödud juba eelmise riigikorra ajal. 87-aastane Ženja hukkus Hiinalinnas ööl vastu 15. märtsi puhkenud tulekahjus.

Aga nagu elus ikka, pole halba ilma heata: tulekahjud ja üha uusi ettekirjutusi tegev päästeamet tõmbasid Hiinalinnale ka Tartu linnavalitsuse tähelepanu. Linna kulul veeti sealt aprillis ära suur kogus rämpsu, mille rookisid kokku asumi potipõllumehed koos teiste talgulistega. 

Ja töö jätkub: eile tunnistas linnavalitsus Põhja puiestee lõpus oleva 0,9-hektarise ala lammutus- ja korrastustööde tegemiseks korraldatud hankel edukaks OÜ Hanso MK 17 508-eurose pakkumuse. 

«Kõik tartlased on linnakodanikud, kõigi eest tuleb hoolt kanda,» ütles Tartu abilinnapea Valvo Semilarski. «Hiinalinna rahvas koristas kevadel ise agaralt oma aiamaade ümbrust, aga sinna suurele alale on nii palju rämpsu kogunenud, et nende inimeste jõud sellest kogusest üle käi.»

Lisaks rämpsu koristamisele võetakse alalt maha ka võsa. «Suured puud, nende hulgas vanad õunapuud, jäävad seal alles, need oleme juba ära märkinud,» ütles Tartu linnavalitsuse linnavarade osakonna majandamisteenistuse vanemspetsialist Marje Kibal. Eile võsas õitsevaid sireleid vaadates lisas ta, et ka need ilusad suured põõsad tuleb alles jätta. 

Uus maa sügiseks

Hanso MK alustab Hiinalinnas töid järgmisel nädalal. Ja kui kõik läheb kava kohaselt, siis saab asum tänavu veel puhtamaks. 

«Hiinalinna tagumises otsas on mitu suurt prügimäge, millest tahame lahti saada,» rääkis Valvo Semilarski. «Aga peame rahale otsa vaatama: oleme võtnud paar hinnapakkumist, prügimägede kaotamine on päris kallis. Vaatame, kas saame reservfondist veel raha juurde või ootame ära teise lisaeelarve.»

Praegu ei ole siin midagi ilusat, ütles Hiinalinna potipõllumees Vera Hrustaljova oma aiamaa kõrval oleva põlenud ala kohta.

Tuleval nädalal algavateks töödeks eraldas linnavalitsus 17 508 eurot reservfondist. 

Sügisel valib linnavalitsus Põhja puiestee tulevasel pikendusel tegutsevatele potipõllumeestele välja asendusmaa ja laseb selle üles harida. «Teerullina me inimestest üle ei sõida, tegutseme rahulikult,» kinnitas abilinnapea. «Järgmisel kahel aastal Põhja puiestee pikenduse ehitamiseks ei lähe. Sel aastal saavad kõik oma saagi ära koristada ja tuleval aastal võivad nad uues kohas alustada.»

Vera Hrustaljova aiamaa tulevasele teele ette ei jää. «Nii kaua peame siin aiamaid, kui lastakse,» ütles rõõmsameelne potipõllumees enne võsa vahele kadumist. «Mina uuele maale kolima ei hakka.» Eks see oleks talle nelja vana õunapuu ja hulga marjapõõsastega kõva rassimine ka. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles