/nginx/o/2017/06/06/6755757t1hc060.jpg)
Esmaspäeva keskpäeval pakkisid Kõrveküla põhikooli 3.a klassi tüdrukud Helena Ostrat, Karolina Kuusik ja Lisanne Liivat oma vähesed asjad kokku ja läksid koju. Eile said nad oma õpetajalt Külvi Rebastelt tunnistused, enne 1. septembrit neil oma klassi asja pole.
Kõrveküla kooli 3.a ja teistegi väiksemate klasside õpilased on kolm aastat õppinud koolimaja kõrval üles seatud soojakutes.
Lisaks asub soojakus saksa keele kabinet. Esimesed neli ajutist klassi koos vajalike abiruumide-moodulitega paigaldati koolimaja kõrvale 2013. aasta sügisel, 2015. aasta augustis lisandus veel kolm moodulklassi.
«Koridor on nagu Moskva rong, aga klassidel pole viga, sees olles ei saa arugi, et tegu on moodulitega,» iseloomustas Kõrveküla põhikooli direktor Andres Jõgar koolimaja soojakutest laiendust.
Sel õppeaastal käis Kõrveküla põhikooli 18 klassis 322 õpilast. «Lapsi tuleb aina juurde,» märkis direktor. «Üle-eelmisel aastal avasime kolm esimest klassi, eelmisel aastal kolm ning ka uuel õppeaastal alustab neid kolm klassi.»
Tänavu kevadel lõpetab Kõrvekülas kooli 17 noorega üks üheksas klass, aga et sügisel tuleb kolm esimest klassi peale, on ruume juurde vaja. Ruumikitsikuse vähendamiseks on Tartu valla ettevõte, sihtasutus Raadi Arendus välja kuulutanud koolile moodulite rentimise riigihanke.
Vald soovib rentida 58 kuuks ehk tänavu 20. augustist 2022. aasta 19. juunini moodulid nelja klassiruumi, garderoobi, õpetajate toa, kolme WC, koristusvahendite ruumi ning vajalike tehnoruumide ning kogu seda staadioni ühte serva kavandatud kompleksi ühendava koridori jaoks.
Iga klassiruum peab olema ligi 50 ruutmeetrit, sama suurt ruumi on vaja garderoobiks. Õpetajate toaks soovib vald rentida 25-ruutmeetrise ruumi. Kui palju uute soojakute rent maksab, pole veel teada. «Hind selgub hanke käigus,» selgitas sihtasutuse Raadi Arendus juhatuse liige Jüri Reinpõld.
Lisaks Kõrveküla koolile on Tartu vald alates 2013. aastast rentinud soojakud ka selle kõrval asuvale lasteaiale. Vald maksab lasteaia ja kooli moodulite renti kuus 10 eurot ruutmeetri eest. Lasteaia soojakutes on pinda oma 550 ruutmeetrit ja kooli omades seni ligi 700 ruutmeetrit.
«2017. aasta sügiseks tuleb leida võimalus (Kõrveküla – toim) koolimaja laiendamiseks,» seisab 2015. aastal valminud Tartu vallavalitsuse konsolideerimisgrupi majandusaasta aruandes.
Sel sügisel asub 20 klassitäie õpilastega Kõrveküla koolis juba 11 klassiruumi moodulites. Millal algab sellele koolimajale juurdeehitise tegemine?
«Siis, kui detailplaneering kehtestatakse,» vastas Jüri Reinpõld. «Mina teen vallale moodulite hanget, rohkem ma sel teemal ei räägiks.»
Kooli juurdeehitise rajamiseks detailplaneeringu tegemine käib, kuid kui kaua selle vajaliku tööga aega läheb, ei osanud Tartu valla vallavanem Aivar Soop pakkuda.
«Detailplaneeringu tegemise käigus tuleb kooli juurde ära mahutada juurdeehitis, õueala lastele, parkla ja ka staadion vajab uuendamist,» ütles ta.
Vallavanem selgitas, et koolimaja on aleviku keskel ning seetõttu võib detailplaneeringu tegemisel tekkida vaidlusi, mille lahendamiseks kulub aega. «Kuni detailplaneeringut pole kehtestatud, kasutame Kõrveküla koolis mooduleid,» ütles Aivar Soop. «Lapsi sünnib palju, valda tuleb elama üha uusi inimesi, kitsas on nii koolis kui ka lasteaedades.»
Koolimajad on kitsaks jäänud ka teistes Tartu naabervaldades ning Ülenurme ja Haaslava vallas on selle probleemi lahendamiseks ehitajad tööle palgatud.
Aprilli alguses pandi nurgakivi Ülenurme gümnaasiumihoone juurdeehitisele, 2. juunil tehti sama Haaslava valla Sillaotsa koolis.