/nginx/o/2017/06/05/6753035t1hd46d.jpg)
Sellel aastal on suvise noorte tantsupeo tegijad mõelnud ka sellele, kuidas nägemispuudega inimesed saaksid pealtvaatajatena olla Kalevi staadioni tribüünil ning tunda ühisest suurpoest suuremat rõõmu. Tantsupeomuuseum tutvustas esmaspäeval neid võimalusi esimesena Tartu Emajõe kooli perele.
Muuseumi asutajad olid kaasa võtnud rahvarõivaid, jalanõusid, ehteid, tantsu- ja laulupeo tuleurni, puust reha ja hernehirmutist meenutava Nälja-Mihkli, mida tantsunumbrites kasutatakse. Selleks et peost parem ettekujutus saada, võisid õpilased rahvariideid proovida: noormehed said selga tõmmata pika Mulgi kuue, tütarlapsed kollased Muhu seelikud.
Üks olulisemaid asju, millega tantsupeo korraldajad on vaeva näinud, on paisupaberile trükitud teatmikud tantsunumbrite joonistega, mis kompimise teel muutuvad sõrmede all tunnetatavaks.
Teatmiku esimesed leheküljed aga sisaldavad tava- ja punktkirjas peotutvustust. Raamatu üks koostajaid, punktkirja spetsialist Ilona Tars sai palve raamatutesse tekst koostada paar kuud tagasi. Osa pilte ja tekste andis ta kaks-kolm nädalat tagasi õpilastele katsetada, saamaks kinnitust, et kõik toimib.
Praeguseks on esimesed eksemplarid valmis, ülejäänud tuleb trükkida ning kujundada 22. juuniks. Tars selgitas, et raamatu pildid on kujutatud reljeefselt, et vaegnägijad saaksid neid tunnetada. Iga pildi all on punktkirjas veel teave rühma ja tantsu kohta.
Emajõe kooli 9. klassi õpilane Antonio Padurets ei ole mitte kunagi tantsu- ega laulupeol käinud. Paisupaberile trükitud tantsunumbreid oli tal huvitav katsuda ja noormees sai kõigest aru, mis seal kirjas oli. Talle tantsupeomuuseumi külaskäik väga meeldis, sest peoga seotud esemeid sai katsuda ning see annab suurpeost hea ette kujutuse. Padurets veel ei teadnud, kas ta tänavusele peole läheb või mitte.
Peale taktiilsete teatmike kasutamise saavad nägemispuudega inimesed tänavusel tantsupeol samal ajal ka kõrvaklappidest kuulata kirjeldustõlget staadionil toimuva kohta. Koostööprojekti «Mina näen» eestvedaja Angela Arraste rääkis, et Emajõe kooli võeti tantsupeoesemeid kaasa just selleks, et kirjeldustõlke kuulajad saaksid kohapeal paremini tunnetada selliseid esemeid nagu rahvarõivad, pastlad või tõrvik.
Eilne külaskäik Emajõe kooli oli kutse noortele, et nad lööksid tantsupeol kaasa. Kolmapäeval on tantsupeomuuseum külas Tallinnas Heleni koolis. «Kui selgub, et on veel mõni, kes sooviks neid teatmikke näha ja rõivaid katsuda, siis oleme nõus minema ükskõik, kuhu vaja,» kinnitas Angela Arraste.
Raamatu pildid on kujutatud reljeefselt, et vaegnägijad saaksid neid tunnetada.
Kuigi suviseks tantsupeoks valmib 60 teatmikku, arvas Arraste, et 2019. aasta juubelilaulu- ja tantsupeol võiks neid huvi korral rohkem teha. Ta ei välistanud, et edaspidi saaks midagi sellist ära teha ka kuulmispuudega inimeste heaks, et nad laulupeost võimalikult palju rõõmu tunneksid.
Pärast noorte tantsupidu lähevad taktiilsed teatmikud koos salvestatud kirjeldustõlkega pimedate raamatukokku ja koolidesse.