Nädalavahetusel ligi kümne soojakraadini kerkinud õhutemperatuur pani looduses kevadveed liikuma. Ehkki suurt uputust pole esialgu tekkinud, tuleb hakata jõgede voogudel silma peal hoidma.
Lõuna-Eesti jõed hakkasid hoogsalt kerkima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ööpäeva vältel on märkimisväärse tõusu läbi teinud näiteks suurim Võrtsjärve toitja - Väike-Emajõgi. Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi andmete järgi on Väike-Emajõgi võrreldes eilsega kerkinud 72,8 sentimeetrit.
Emajõkke voolavad Porijõgi ja Elva jõgi on tõusnud vastavalt 47,2 ning 43 sentimeetrit. Samuti 43 sentimeetrit on kerkinud Pedja jõgi. Samasse vesikonda kuuluv Põltsamaa jõgi on olnud tagasihoidlikum, kerkides 16,9 sentimeetrit.
Mullused ühed suurimad kerkijad Ahja ning Võhandu on alustanud kevadvete sängist läbilaskmist mõnevõrra aeglasemas tempos, vastavalt 28,3 ja 27,4 tõususentimeetrit.
Alanud on ka kardetud veetaseme tõus Emajõel. Ligi paarikümnesentimeetrine kasv tõestab, et jõgi on saanud sisse korraliku tõusuhoo.