iDeal kampaania

Tartu ametnike kriminaalasi paisub

Tartu linnavalitsuse haridusosakonna finantseerimisala peaspetsialist Irina Aab ja sama osakonna juhataja Boris Goldman.

FOTO: Sille Annuk, Ove Maidla («Postimees»)

Tartu haridusosakonna juhi Boris Goldmani ja finantsspetsialisti Irina Aabi kriminaalasja, mis sai alguse kinkekaartide kuritarvitusest, lisandub uusi episoode, millega seotud materjale üritas linnavalitsus Postimehe eest varjata.


Kinnitamata andmetel korraldati läinud nädalal Tartu linnavalitsuse haridusosakonnas kaks läbiotsimist. Teine neist oli seotud kapo ametnikel tekkinud uute küsimustega Tartu haridusametile esitatud ja kinnimakstud arvete kohta.

Muu hulgas ostis haridusosakond mullu 13 400 krooni eest koolitustarbeid Irina Aabi perefirmalt Rafi Lahendused. Paraku pole Postimehe käsutuses olevatest andmetest võimalik täpsemalt välja lugeda, milliseid koolitustarbeid linn ostis.

Koostöö perefirmaga

2008. aasta septembri keskpaigani oli Aab ka selle 2007. aasta aprillis loodud perefirma juhatuse liige. Siis keelas Tartu linnavalitsus aga oma ametnikel äriühingute juhatusse kuulumise ja Aab jäi osanikuks. Firma teised osanikud on tema lähisugulased Kristo ja Anneli Aab, viimane neist on ka praegu juhataja ametis.

Rafi Lahenduste tegevusaladeks peaks olema ärinõustamine ja juhtimisnõustamine, mitte koolitustarvete müük. Internetist ei leia märke firma huvist oma teenuste reklaamimise vastu.

2007. aastal oli selle ettevõtte käive 15 000 eurot, aasta hiljem aga juba üle 31 000 euro ja 2009. aastal juba 34 500 eurot ehk 550 000 krooni ringis. Ka Aabi ja Goldmani kriminaalasi puudutab nende tegevust ajavahemikus 2008–2011.

Andmed haridusosakonna kinni makstud koolituste kohta sai Postimees pärast mõningast kemplust Tartu linnasekretäri Jüri Möldriga. Neljapäeval teatas linna avalike suhete juht, et andmeid lehe jaoks kogutakse. Reede lõuna paiku teatas aga linnavalitsus, et uurimise huvides andmeid koolituste kohta välja ei anta.

Otsus, kas kriminaalasju puudutavaid andmeid võib avalikustada või mitte, pole Eestis aga omavalitsuste, vaid prokuratuuri teha.

Nõnda pöörduski Postimees uurimist juhtiva prokuröri Margus Grossi poole, kes kinnitas, et linnavalitsusest pole tema poole pöördutud küsimusega, kas koolitusandmeid tohib ajalehele avalikustada. Ning alles siis küsis linnasekretär Grossilt, kas andmed 2008. aastast korraldatud koolituste ja nende maksumuse kohta tohib Postimehele anda või mitte. Vastus oli jaatav ja saime kätte selle esialgu küll väga põgusa ülevaate.

Neist nimekirjadest leiab mõndagi säärast, mis võib tekitada kapo töötajatel vähemasti küsimusi. Nii näiteks on Tartu linnavalitsus maksnud 2008. aasta septembris kinni Goldmani 6000-kroonise koolitusarve Egeria Kinnisvara OÜ-lt, mis ei ole midagi muud kui Narva-Jõesuu Meresuu spaahotelli operaatorfirma.

Ehkki spaa juures on ka konverentsikeskus, ei ole Egeria Kinnisvara koolitusfirma. Samamoodi on 2008. aastal makstud kinni praeguseks pankrotistunud Laulasmaa Hotellide 5400-kroonine arve.

Vastuseta küsimused

Küsimusi tekitab ka Goldmani ja Aabi 4200-kroonine koolitusarve firmalt, mille nimi on Ämblik. Tasuta ja tasulised andmebaasid ei anna selle Ida-Virumaa Sinimäe alevikus registreeritud ettevõtte tegevusaladest kuigi palju aimu.

Krediidiinfo andmetel registreeriti avalikkusele tundmatule Vadim Maksimovile kuuluv firma alles 2007. aasta sügisel. 2008. aastal oli ettevõtte käive 20 000 euro ringis ja selle tegevusalade hulka ei kuulu mitte koolitamine, vaid hoonestusprojektide arendus.

Enamasti on koolitusarved äriühingutelt suhteliselt tagasihoidlikud, piirdudes kuni 10 000 krooniga. Konkurentsitult suurimaks rahasaajaks on aga Kersti Võlu Koolituskeskus, mis sai tunamullu 143 000 krooni, mullu 67 000 ja tänavu juba 124 000 krooni.
 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles