/nginx/o/2011/03/31/549327t1h27ea.jpg)
Ülemineval aastal Tartu Ülikooli uue füüsikahoone projekteerimise aluseks võetud võidutöö «Admiral» on lähikuudel lõppeva projekteerimise käigus tundmatuseni muutunud. Ehitust soovib ülikool alustada 2012. aastal.
Uue füüsikamaja projekt vahetas ilmet
/nginx/o/2013/07/05/1876326t1h21d5.jpg)
3. aprill 2011, 21:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füüsikumi projektijuhi Toomas Määrmanni selgitusel muutsid peaprojekteerija Tari ja arhitektuuribüroo Kosmos algselt liigendatuma aknajaotuse ühtlaseks, et lihtsustada väga varieeruva suurusega ruumide sobitamist üksteisega.
Tartu Ülikooli hanke- ja arendustalituse juhataja Heiki Pagel märkis, et lisaks sellele on füüsikumi fassaadi muudetud energiasäästu kaalutlusil.
Kohanemine vajadustega
Arhitektuuribüroo Kosmos arhitekt Ott Kadarik, kes kujundas füüsikumi näo koos Villem Tomiste ja Mihkel Tüüriga, põhjendas muudatuste vajalikkust ehitise ainulaadsuse ja keerukusega.
Füüsikahoones on üle 300 ruumi, mis on muutnud projekteerimise käigus nii kuju kui ka asukohta.
«Arhitektuurikonkurss on üks asi, aga lõpptulemus võib olla lõpuks ikkagi midagi sootuks teistsugust,» sedastas Kadarik.
«Kõiki asju pole võimalik kohe teada. /.../ See on hästi funktsionaalne hoone. Nüüdisaegne teadusasutus on ju pigem nagu tehas – küllaltki palju tuleb asja tulevase kasutaja vajaduste järgi kohendada.»
Samas kinnitas Kadarik, et ei tunne, nagu oleks füüsikute praktilised vajadused tema ja kolleegide arhitektimõtet jalge alla tallanud: tellija on teinud ettepanekud ja arhitektid on teinud muudatusi, mis on neile vastuvõetavad.
«Maju ei projekteerita ju ainult tänaseks,» lisas Kadarik. «Kui on näha, et mingisugused laborid võivad tulevikus lisanduda ja mingid kaduda või muutuda, tuleb projekteerida nii, et kohanemine uute vajaduste järgi oleks hõlpus. Et ei tuleks meeletult pead murda või hakata maja lammutama, vaid saaks paari vaheseina tõstmisega asja korda.»
Ehituspind võib väheneda
Algul aadressil Riia 142 paikneva füüsikainstituudi hoone juurdeehitisena kavandatud uus füüsikahoone tuleb nüüd uue keemiahoone taha aadressile Viljandi maantee 42. Seepärast on ehitise kavandatav kogupindala peaaegu kahekordistunud, ületades 13 000 ruutmeetrit.
Füüsikumi projektijuht Toomas Määrmann ütles, et ülikool töötab pingsalt selle nimel, et ehituseelarve, enam kui 14 miljonit eurot, lõhki ei läheks.
Eelarve, mille järgi saab ülikool 85 protsenti ehitusraha sihtasutuselt Archimedes, pandi kokku veel buumiajal, märkis Määrmann. Seega võib eeldada, et sama raha eest saab nüüd ehitada märksa rohkem, kuid Määrmann ei välistanud ka vajadust ehituspinda kärpida.