:format(webp)/nginx/o/2017/05/31/6730111t1hdec9.jpg)
4.–6. juunini peetav Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute konverents toob Tartusse ligi 200 teadlast üle kogu maailma, et arutleda minevikusündmuste valguses tänapäeva reaalsuse üle.
Ligi 200 teadlast üle maailma arutlevad Tartus Venemaa ja Ida-Euroopa olukorra üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi ja Euroopa Liidu-Venemaa uuringute keskuse eestvedamisel teist aastat toimuva konverentsi tänavune juhtteema on The Russian Revolution and Its Legacies: Taking Stock a Century Later («1917. aasta revolutsioonid Venemaal ja nende pärand 100 aastat hiljem»).
Konverentsi peakorraldaja, TÜ Euroopa Liidu - Venemaa uuringute professor Vjatšeslav Morozov selgitas konverentsi lähtekohta järgmiselt: «1917. aasta revolutsioonid on jätkuvalt vastuoluline ning ebamugav teema nii Venemaal kui ka rahvusvahelisel tasandil. Need sündmused on sügavalt mõjutanud sotsiaalset ja poliitilist arengut üle kogu maailma ning saadavad meid ikka veel. Arutades nende revolutsioonide üle, ei räägi me ainult oma minevikust, vaid ka olevikust ning isegi tulevikust.»
Konverentsi 42 paneelsessioonis esineb kokku üle 170 teadlase ning eksperdi kõikjalt Euroopast, USA-st, Kanadast, Venemaalt ja mujalt. Käsitletavate teemade ring ulatub poliitikast, julgeolekust majanduse ja õigusteaduseni ning kirjandusest ja tõlketeadusest kultuuri- ja mälupoliitikani, seda nii Venemaa, Kesk- ja Ida-Euroopa kui laiemalt rahvusvahelises kontekstis.
Konverentsi avakõne peab 4. juunil Michigani ülikooli professor, tuntud ajaloolane Ronald Grigor Suny, kes räägib 1917. aasta revolutsioonide mõjust, õppetundidest ning tähendusest tänapäeva maailmas. Järgmisel päeval toimuval ümarlaual arutlevad nõukogude ja imperiaalse pärandi olemuse ja mõju üle nimekad teadlased USA-st ning Euroopast. Arutelu juhib TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo. Konverentsiprogramm hõlmab ka külaskäiku Eesti Rahva Muuseumisse.
Konverentsi kaaskorraldajad on Uppsala ülikooli Venemaa ja Ida-Euroopa uuringute keskus ning Kenti ülikooli politoloogia ja rahvusvaheliste suhete instituut, konverentsi toimub Eroopa Liidu programmist Horisont 2020 rahastatud projekti UPTAKE toel. Projekti eesmärk on arendada Ida-Euroopa ja Venemaa uuringute alaste teadustegevust.