:format(webp)/nginx/o/2017/05/30/6727017t1h9c5a.jpg)
Noortenõustaja Reelika Kiivit, kes on ise kasvanud enne nutiajastut, on koolides seksuaalhariduse loenguid andes sattunud täiesti uue probleemi ette: osa noori arvab, et on vägagi normaalne olla partneriga päev läbi nutiseadme teel ühenduses ning eeldada, et igale sõnumile tuleb kohe vastus. Kui ei tule, on tüli majas.
Kui Reelika Kiivit on seda teemat 14–15-aastaste õpilastega arutanud, on ta saanud poistelt ja tüdrukutelt väga teravaid arvamusi: «Mis mõttes ta ei vasta mulle, mis on talle minust olulisem?»
«See on vanus, kus seksuaalsuhteid on veel väga vähe, aga käimissuhteid juba väga palju ja suhte hoidmine on neile eluküsimus,» rääkis Kiivit, kes on koos teiste Tartu seksuaaltervise kliiniku lektoritega rääkinud Lõuna-Eesti koolides noortele kohtinguvägivallast.
On omamoodi proovikivi teha neile neidudele-noormeestele selgeks, et sõnumitele mitte vastamine ei tähenda kohe, et partner neid petab. Või et kogu aeg ei peagi omavahel kontaktis olema, kasvatades sedasi hoopis omavahelist usaldust.
Naistearst Kai Part rääkis, et kohtinguvägivald on midagi, mis võib noorte suhetes eelneda perevägivallale. Just seetõttu on seksuaaltervise kliinik võtnud kätte ja asunud õpilaste tähelepanu pöörama neile pisikestele ohumärkidele, mis suhte alguses võivad näida tühised, ent kasvavad ühel hetkel üle pea.
«Kui peres on juba lapsed ja majanduslik sõltuvus, siis on palju raskem seda suhet katkestada,» sõnas Part.
Nutimaailma kaudu partneri käikude kontrollimine võib aga kergelt laieneda. Nii on loengutes noored ise toonud näiteid, kus üks suhtepool järgneb teisele kõikjale: trenni, kaaslase sõpradega kohvikusse, isegi klassiekskursioonile, ehkki käib ise hoopis teises klassis.
Samas usub Reelika Kiivit, et praegu on käimas jõuline põlvkondade vahetus. Praeguste 14–15-aastaste puhul on juba näha, kuidas nende arusaam suhetest ja soostereotüüpidest on võrreldes nende vanematega muutumas. Kiivit on aga kindel, et kui praegused lasteaialapsed samasse ikka jõuavad, on nad veelgi tolerantsemad.
Kui noormees on neiule teinud kinopileti välja, kas tal on siis õigus oodata midagi vastutasuks?
Sest just stereotüüpidest saab tema sõnul alguse suhtevägivald, kui naiselt või mehelt eeldatakse, et ta näiteks riietuks või käituks traditsiooniliselt soole kohaselt. «Väga paljud noormehed arvavad, et kui partner näeb tõesti kole välja, siis miks ei võiks talle seda otse öelda,» tõi lektor näite.
Reelika Kiivit tõdes, et koolis vägistamisest rääkides võib isegi noorte seas kuulda arvamusi, et ohver oli ise juhtunus süüdi, sest kandis liiga lühikest seelikut, liialt nappi pluusi või läks vale teed pidi koju.
Või kui noormees on neiule kinopileti välja teinud, kas tal on siis õigus oodata midagi vastutasuks? «Kui sa ei taha, ei pea midagi tegema, sest väljategemine oli tema soov ja ta ei saa eeldada midagi enamat,» annab Kiivit noortele nõu. «Aga tihti näeme, et justkui oodatakse midagi veel.»
Kui vägivaldsetest suhetest rääkimine jääb valdavalt kolmandasse kooliastmesse, siis aluse selle teema mõistmiseks loovad kliiniku töötajad juba neljanda-viienda klassi laste seas.
Eile olid kliinikus Tamme kooli viiendikud, kes on koolis juba kuulnud üht-teist murdeeaga seonduvatest teemadest. Ämmaemand Tiivi Pihla astus sealt veel sammukese edasi, rääkides tervetest suhetest, ent jõudis ka näideteni, mida ei peaks lapsed mingil juhul taluma.
Sellist asja ei ole ju päriselt olemas, et sõidad bussiga ja keegi su kõrval masturbeerib, imestasid eilsel loengul käinud viiendikud. Kuuldes, et siiski võib ka selliseid olukordi ette tulla, läksid laste näod mõtlikuks.
Päev varem olid Reelika Kiiviti loengut kuulanud lapsed imestanud, kas tõesti võib juhtuda ka nii, et su oma vanem võib teha sulle midagi lubamatut. Või kas see on normaalne, kui õde ja vend katsuvad üksteist ebakohaselt?
«Vägivallateemaliste loengute puhul pead olema valmis, et pärast loengut tuleb keegi ja küsib su käest abi,» sõnas Kiivit, kes on sedasi jõudnud ka väga tõsiste juhtumiteni. «Sellise teemaga jõuad lapse hinge nii sügavale, et võid juba näost lugeda, millised lapsed jäävad loengus mõttesse ja silmad vajuvad põrandale.»
Paraku ei oska mõni laps arvatagi, et see, mis tema ümber toimub, pole normaalne. Kui laps on kodus ümbritsetud vägivallaga, ei saa ta ka oma vanematelt teada, milliseid olukordi ei peaks ta ise oma suhetes taluma.
Reelika Kiivit tõi taas üsna tavalise näite: paar on omavahel tülitsenud, üks on teise peale karjunud, ehk löönudki ning tuleb tüli järel lillede ja kingitustega lepitust otsima. «Mõnikord ei jõua partnerile kohale, et see ei sobi, sest talle on see normaalne tegevus ja võibolla on ta näinud ka oma perekonnas, et niimoodi täiskasvanud käituvadki,» rääkis ta.
Või kui ta on lastelt küsinud, kas kehaline vägivald on õigustatud, on suurem osa klassist seda kategooriliselt tauninud, aga siis on mingi seltskond, kes ütleb, et võib, kui partner on selle ära teeninud.
«Ära teenimiseks» piisab mõne noore puhul sellestki, kui kallim kellelegi teisele sügavalt silma vaatab, rääkimata petmisest.
Seda, kuidas ikkagi oma verivärskete suhetega toime tulla, kuulsid lõppeval õppeaastal 35 klassi noored. See hasartmängumaksu nõukogu rahastatud tasuta loengusari oli koolides nii populaarne, et juba kooliaasta alguseks olid kõik loengud broneeritud.
Nüüd kaalub haridus- ja teadusministeerium ka õpetajate sellekohaste koolituste toetamist, et kohtinguvägivalla teemat oleks võimalik käsitleda kooli õppekavas. Õpetajatele vajalikud materjalid selleks on siseministeeriumi tellimusel loodud ning see oluline teema lisandub ka õpetajakoolitusse.
«Lapsi peab õpetama liikuma, tänapäeval ka suhtlema,» võttis Reelika Kiivit nutiajastu suhteprobleemid kokku.
/nginx/o/2015/09/09/4468987t1hc3de.jpg)