Suri eesti luule süvauurija Karl Muru

Karl Muru oma kodus Elvas tänavu 5. jaanuaril. Foto: Sille Annuk

Lahkunud on kirjandusteadlane, eesti luule süvauurija Karl Muru (1. jaanuar 1927 - 30. mai 2017). Eesti kirjanduse seltsi teatel said tema teadmiste sügavusest ja muhedast hoiakust teiste Tartu ülikoolis kirjandust õppinud tudengite hulgas osa ka paljud seltsi liikmed. Professor Muru oli kõige muu kõrval EKSi auliige ja Eesti kirjanike liidu liige.

Karl Muru sündis 1. jaanuaril 1927 Kaarepere vallas, õppis Kaarepere mittetäielikus keskkoolis ja Tartu õpetajate seminaris. Aastal 1958 lõpetas kaugõppes Tartu riikliku ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. 1974 kaitses doktoriväitekirja teemal «Eesti lüürika aastail 1930–1940», kraad tunnustati 1976.

Karl Muru õpetas Rapla keskkoolis eesti keelt ning Elva keskkoolis eesti keelt ja kirjandust. Aastal 1962 asus ta Tartu ülikooli eesti kirjanduse ja rahvaluule kateedris tööle vanemõpetajana, hiljem oli dotsent ja professor. Ta pidas loenguid ka Jyväskylä ülikoolis ja valiti 1998 samas audoktoriks.

Karl Muru pälvis aastal 1995 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, aastast 1998 oli ta Elva aukodanik ning aastal 2002 sai Valgetähe IV klassi teenetemärgi.

Karl Muru 90. sünnipäeva tähistamiseks toimus tänavu 8. jaanuaril tema kodulinna Elva gümnaasiumis konverents «Elva luuletark. Karl Muru 90». Mõni päev varem rääkis ta oma kodus Tartu Postimehele, et peab enda pika elu tähtsaimateks tegudeks neljaköitelise luuleantoloogia «Sõnarine» koostamise kõrval monograafiate kirjutamist ning õpetamist koolis ja ülikoolis.