Tartu puhub edasi rattarendi suurt mulli

Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Rahvusülikooli juubelitoimkonnas oli hiljaaegu üleval küsimus, et kui juubeli puhul teha korjandus, siis mille heaks. Ühe mõttena jäi üles rattarendisüsteemi ehk rattaringluse idee. 

Kui ülikool teeks ühiselamute ja õppehoonete juurde mõned rendipunktid, annaks see linnavalitsusele tugeva tõuke asjaga edasi tegelda.

Korjandust rattaringluse heaks siiski ei tule, sest linnapea Urmas Klaas jõudis ülikooli juhtkonnale kinnitada, et linn tegeleb asjaga ise. 

Sellel ajal, aprilli lõpus oli veel kaunis ähmane, kuidas linn seesugust ettevõtmist ikkagi rahastab. Postimees on 2014. aastast alates kirjutanud hulga lugusid, kuidas Eesti arengufondi abiga rattaringlust käima lükatakse, kuid seni ei midagi.

Läinud sügisel pani autorendifirma Sixt kõrvalärina Tallinnas üles rataste laenutuspunktid, kokku 15, kokku sada ratast. Süsteem töötab. 

Kuid sel valimiste aasta kevadel ongi raekojast tulnud järjest signaale, kuidas rattaringlus kohe ära tehakse, kuigi linnaeelarves pole selle kohta  kirjet. «Tartu on rattaringluseks valmis,» kirjutas abilinnapea Valvo Semilarski, kelle vastutusvaldkonnas on ühistransport ja kergliiklus.

Ootusärevus õhus

Rattaringluse kohta ei ole linnavalitsusel anda kuigivõrd detailseid vastuseid. 

Teada on, et omaaegses arengufondi töös on pakutud süsteemi jaoks 600–800 ratast. Aga kui palju neid tegelikult tuleb, on teadmata. 

Ka rattatüüp ja laenutuskohtade asukoht on seni teadmata.

Selge on see, et ootus on üleval ja linnavalitsus leidis viimaks viisi, kuidas ettevõtmist rahastada. 

Mai alguses oli linnavalitsuse istungi päevakorras informatsiooniline punkt meetme «Linnaliste piirkondade jätkusuutlik arendamine» kohta. Ettekande, nagu protokollis kirjas, pidas Valvo Semilarski.

Vormistati otsus loobuda Ploomikese lasteaiale lisarühmade rajamisest (sest selles linnaosas ei ole enam lasteaiakohtade puudust) ja taotleda raha hoopiski kolme kergliikluse projekti rahastamiseks, mis seni olid olnud reservnimekirjas. 

Need kolm olid Ihaste kergliiklustee, Vaksali-Kreutzwaldi kergliiklustee ja rattaringlus.

Selle peale saatis linn päev hiljem välja pressiteate, kus linnapea Klaas andis järgmise tsitaadi: «Tartu linn on astumas konkreetseid samme rattaringluse käivitamiseks juba 2018. aastal.»

Esmaspäev tõi linnale sõnumi, et rahandusministeerium on andnud nõusoleku seesuguse muudatuse kohta, linn on lähedal sellele, et saada rattaringlusele 1,3 miljonit eurot. Kuid käes see raha veel ometigi ei ole. 

Veel küsib linn toetust SmartEnCity projektist, kuid sedagi raha veel ei ole.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et rattaringlusega tegeleb linnavalitsus täiesti tõsiselt, kuid praeguses seisus tema küll mürki ei võtaks, et tuleval aastal kõnealune rattalaenutus alustanud on.

Liiga palju on vastuseta küsimusi. Ning Tartul on veel hästi meeles kogemus uute parkimisautomaatide vooluvõrku ühendamisel: taotlusest elektriliitumiseks võib minna kuni 330 päeva, ent praegu pole teada sedagi, kas rattaringlusest saab üürida elektrirattaid või kondimootoriga sõidukeid. Ka mitte seda, kuhu laenutuspunktid tulevad.

Osakonnal ongi töösiht pandud 2018.–2019. aastale.

Projektijuht ametisse

Eile otsustas linnavalitsus, et linnamajanduse osakonda palgatakse rattaringlust arendama projektijuht, sest ettevalmistus on töömahukas ja mitmetahuline. 

«Me teeme selle ära,» ütles linnapea Klaas läinud nädalal Postimehele rattaringluse kohta intervjuud alustades. 

«Ma väga ei ärpleks,» sõnas linnapea oma intervjuu lõpetuseks.

Sinna vahele jäi veel selline mõte: «On põhjust olla optimist, et nendest meetmetest on võimalik raha saada, vastasel korral ei oleks me seda nii julgelt välja käinud. Kui see mingil põhjusel ei ole võimalik, peame olema valmis ka linnaeelarvest kulu katma.»

Igatahes on praeguseks rattad pöörlema lükatud ja kui ka rendisüsteemi avamine aastal 2018 osutub mulliks, peaks 2019. aastal selle käivitamine olema jõukohane ülesanne.

Tallinnas pani rattad ringlema eraraha

Läinud aasta oktoobrist töötab Tallinnas 15 Sixti iseteeninduslikku rattalaenutuspunkti, tänu sellele on Tallinna elanikel ja turistidel võimalus jalgrattaid üürida ja tagastada ööpäev läbi.

Sixti rattarendi esindaja Andrei Iarovoi ütles, et kokku on lepitud 21 laenutuspunkti asukoht, neist kuus on plaanis lähemal ajal rajada.

Sixti rendisüsteemis Tallinnas on sadakond jalgratast, kuid Iarovoi sõnul on selge, et sellest ei piisa, jalgrataste arvu on kavas suurendada vähemalt kahesajani. Siis on võimalik uuesti hinnata, kas seda on palju või parasjagu.

Praegu on laenutusi päevas paarisaja ringis, seejuures pooled kasutajad on kohalikud, pooled turistid.

Tallinnas on rattalaenutusi olnud varemgi, kuid Sixti jalgrattarendi eelis on võimalus teha ühesuunalisi sõite – saab võtta ratta ühest ja tagastada teise Sixti ametlikku rendipunkti. Selles mõttes on süsteem sarnane Tartus juba mitu aastat jutuks olnud rattaringlusega, mille käima lükkamiseks loodab linn projektiraha leida.

Tallinnas ei ole rendisüsteemi avamiseks projektiraha appi võetud ega ole ka linnalt rahalist abi saadud. «Puhas äri,» nentis Iarovoi.

Tema sõnul on linnavalitsuse tugi olnud eeskätt seotud dokumendimajandusega.

Sixti laenurataste kasutamisel on esimesed 30 minutit tasuta.

«See on euroopalik standard,» põhjendas Iarovoi.

Teenuse hind tasuta sõiduaja ületamisel on euro tunnis ja päevatasu on maksimaalselt 10 eurot. Teenuse eest saab tasuda VISA, Mastercardi või American Expressi krediitkaardiga. 

«Tartusse võiksime laieneda järgmisel hooajal, kui oleme Tallinna sada ratast lisanud,» ütles Iarovoi. JÜRI SAAR