Pole teada, et ükski teine lasteaed Tartus või Eestis korraldaks oma triatloni. Pääsupesa lasteaed Tartus Annelinnas seda aga teeb ning juba kuuendat aastat järjepanu. Ühtlasi on see ka esimene selle ala võistlus Lõuna-Eestis.
Pildid: abirattad või mitte, triatloni saab ikka teha
29. mai 2017, 12:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks põhjus, miks just selles lasteaias triatloni korraldatakse, on kindlasti bassein. See pole küll suur, umbes kaheksa meetrit pikk, aga ujumist saab seal kenasti õppida ja ka võistelda, leidis lasteaia liikumis- ja ujumisõpetaja Egle Madissoo. Tema sõnul aitas triatlonitraditsiooni algatada klubi Trismile meeskond, kes aitas maha märkida rajad, panna paika ajakava ja viis esimesed mõõduvõtud ka läbi. Lasteaia meeskond ja abilised said klubi tegemisi kõrvalt vaadates nii palju kogemusi, et nüüd suudetakse üritus juba iseseisvalt läbi viia, kinnitas Madissoo.
Nagu laste spordiüritustel ikka, ei selgitatud mitte võitjaid, vaid innustati kõiki kaasa tegema. Olid jalgrattal siis alles abirattad või mitte, üks polnud kehvem triatleet kui teine. Kiivrid pandi ühiselt pähe juba jooksudistantsi eel, et pärast vahetusalas liiga palju sahmerdamist ei tekiks. Kel tõukeratas, läbis lasteaia hoovil ühe ringi. Kel pedaalidega sõiduvahend, sõitis kaks. Suurematel lastel jätkus võistlus hiljem basseinis ujumisdistantsiga. Nooremad mängisid veemängu, ulatades kiiruse peale käest-kätte veeämbrit, et täita kaugemal asuv kauss. Need mõned püksid või sokid, mis selle käigus märjaks said, ei tähendanud midagi.
Madissoo kinnitusel on nende lasteaias triatloni korraldatud kuus aastat järjest. Kui ükskord oli triatlonipäeval väga halb ilm ja lasteaia töötajad mõtlesid, et jätaks ürituse ära, siis lapsed ja vanemad laitsid selle mõtte kohe maha, meenutas Madissoo. Vanematele on laste kõrval mõeldud ka oma mõõduvõtt. Nimelt linavõrkpall.