N, 2.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rattapidu tõi nii rõõmu kui kaotuskibedust

Risto Mets
Rattapidu tõi nii rõõmu kui kaotuskibedust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Suur jalgratturite mass maanteel on kõrvalt vaadates võimas vaatepilt. Grupis sõites on ratturite 
tempo muljetavaldavalt suur.
Suur jalgratturite mass maanteel on kõrvalt vaadates võimas vaatepilt. Grupis sõites on ratturite tempo muljetavaldavalt suur. Foto: Sille Annuk

Kolm päeva kestnud jalgratturite pidu Tartus on saanud ajalooks. Tuhandetel rattahuvilistel on, mida meenutada ja liikluspiiranguid kirunud juhid saavad kergemalt hingata.

Estonian Cycling Weekend algas reedel traditsioonilise Tallinna-Tartu rattasõiduga, laupäeval sõideti Tartu grand prix’d ja pühapäeval 36. Tartu rattarallit.

Nii profid kui lapsed

Kahe esimese päeva sõidud olid mullusest mõnevõrra pikemad. Võistluste eel põhjendas jalgrattanädalavahetust korraldava klubi Tartu Maraton juht Indrek Kelk, et üks põhjus sõitusid pikemaks teha oli Eesti ratturite soov, kuna siis on neil proffide  ja tugevate amatööride vastu rohkem võimalusi. See strateegia kandis ka vilja. Tallinna-Tartu 211-kilomeetrise sõidu võitis tulevikumees Karl Patrick Lauk.

Ootamatult palju võis rattarallil pedaalijate seas näha ka lapsi, kel vanem kaasas.

Tartu linnatänavail peetud 172,8 kilomeetri pikkuse võistluse parim oli hiljuti veel Prantsusmaa Cofidise profimeeskonda kuulunud Gert Jõeäär. Lauk lõpetas võistluse kolmandana, mistõttu krooniti ta üldarvestuses Tour of Estonia võitjaks.

Rattaralli kahel distantsil oli kokku ligi 3300 pedaalijat. Nagu ütles võistluste peakorraldaja Indrek Kelk eile muheledes pärast rattarallit: Tour of Estonia ongi Tartu rattaralli reklaamüritus, et võimalikult palju eestlasi rattaspordi juurde meelitada.

Pühapäev oligi tõeline rahvaspordipäev. Esmalt pääsesid rajale 62 kilomeetri sõitjad. Tund aega hiljem need, kes 135 kilomeetri distantsile startisid. Osalejad olid finišis valdavalt rahul ja kiitsid korraldajaid.

«Uus ratas on ikka uus ratas,» kiitis lühemalt, 62 kilomeetri distantsilt ajaga 1:41:33 saabunud tartlane Silver Kuusik. 

Varem sõitis ta rattarallidel üsna eaka võidusõidurattaga, mis oli aasta vanem kui sõitja ise. Mullusel rallil uunikumi jõud aga rauges.

Pedaal raksatas keset sõitu pooleks ja rattur kukkus mürtsuga asfaldile. Tartusse tagasi sõitis ta juba kiirabiautos. Kukkumisarme leiab tema kehalt tänini, kuid see vahejuhtum pole Kuusiku sõidurõõmu vähendanud.

Seekordne sõit läks tema sõnul väga hästi ja ilm oli jõukatsumiseks täpselt paras. «Sõit võiks ehk veidi hiljem alata,» leidis ta.  Ise treenib ta enamasti õhtuti ja hommikul pole lihased-liigesed justkui veel pingutuseks valmis. Samas möödus väsimustunne peagi.

Üha rohkem «sarvilisi»

Rattaralli lühem distants on mõeldud rattasõidu harrastajaile ja matkajatele. Sellest hoolimata näeb sõidul järjest rohkem «sarvilisi» ehk konksus juhtrauaga võidusõidurattaid. Maastikurattaid on selle võrra üha vähem.

Sestap pälviski palju tähelepanu Ida-Virumaal pärit Hardi Raiend, kes läbis distantsi rohkem metsasõitudeks mõeldud ülilopsakate rehvidega fatbike-tüüpi rattal. Ajaga 2:09:12 oli ta võistlejate seas üsna keskmine sõitja. 

«Suur tänu Tartu sõpradele, kes rattal rehvid siledaks lihvisid,» rääkis Raiend. Originaalmustriga poleks ta sellist aega ilmselt suutnud välja sõita.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm nimetas 62 kilomeetri läbimist mõnusaks ja suhteliselt kergeks rattamatkaks.
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm nimetas 62 kilomeetri läbimist mõnusaks ja suhteliselt kergeks rattamatkaks. Foto: Sille Annuk

Raiendiga samas grupis lõpetas sõidu ka Tartu ülikooli rektor Volli Kalm. «See 62 kilomeetrit pole hullu midagi, üsna kerge oli sel korral,» leidis ta. Nõo kandis tabas rattureid vihmasadu, muidu polnud tema arvates ka ilmale midagi ette heita.

Mitmendat korda ta rattarallit läbis, ei osanud Kalm täpselt öelda. Ta pakkus, et see jääb viie ja kümne vahele. «Suusamaratone olen rohkem sõitnud,» lausus ta.

Kui sportijad kõrvale jätta, läks tänavu rajale üsna palju tandemeid. «Ei jõudnud omale ise ratast osta, ronisid koos teisega ratta selga?» aasis üks heatujuline pealtvaataja tandemil sõitjaid Riia mäe tõusul. Keegi selliseid kommentaare pahaks ei pannud, pigem tõid need sõitjate näole naeratuse.

Nii mõnigi sõitja ei kasutanud edasiliikumiseks pedaale ja sõitis ralli läbi tõukerattal. Kiireim tõukerattur oli ajaga 2:31:02 Ole Musting Põlvast.

Ootamatult palju võis rattarallil pedaalijate seas näha ka lapsi, kel vanem kaasas. Üks nooremaid nende seas oli 2009. aastal sündinud Marta Lehtmets, kes läbis 62 kilomeetri sõidu vapralt koos isaga. Ajaga 3:40:14 polnud ta kaugeltki viimane ning on üsna tõenäoline, et järgmistel aastatel tema tulemus üha paraneb.

Rattaralli pikem sõit kujunes taas tõsiseks võistluseks. Veel neli kilomeetrit enne lõppu võis ennustada eestlastele häid tulemusi, sest jälitaval grupil eest ära sõitnud kaheksa mehe hulka kuulus kolm eestlast. Läks aga nii, et liidrite seltskond lagunes ja üle hulga aja ei jõudnud eestlane isegi poodiumile. Parim oli rootslane Jonas Ahlstrand. Naistest sõitis parima koha välja Liisi Rist, kes lõpetas paar minutit pärast liidreid finišisse saabunud suures grupis.

Tartu rattaralli kiireimad (135 km)

  • 1. Jonas Ahlstrand (Rootsi) 2:58:22
  • 2. Venantas Lasinis (Leedu) 2:58:22
  • 3. Yannick Janssen (Taani) 2:58:22
  • 4. parim eestlane Kristo Prangel (Eesti) 2:58:23
  • 46. parim naine Liisi Rist 3:00:33

Allikas: klubi Tartu Maraton

Märksõnad
Tagasi üles