Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Korvpallidivisjoni juhtimise võtab üle Priit Kaasik

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasik on Tartu Ülikooli korvpallimeeskonna tegemistega olnud seotud ka siiani, kuid nüüd võtab ta korvpallidivisjoni juhi ülesanded ametlikult enda kanda. | FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasik võtab sellest suvest enda kanda ka ülikooli akadeemilise spordiklubi korvpallidivisjoni juhtimise.

Nädala alguses peetud koosolekul sai selgeks, et võtate suvest enda kanda ka korvpallidivisjoni juhi rolli. Miks?

Isegi kui ma võtan selle koha, siis seda pole vaja üle tähtsustada. Aga eks me vaatame küll, kuidas struktuuri korrastada, et mis on mõistlik ja mis vajalik.

See on väga oluline ametikoht. Peale Andres Ottenderi lahkumist määrati divisjoni direktori kohusetäitjaks Ivo Hunt, kuid ametlikku kõneisikut ei ole klubil olnud.

See kohusetäitja asi tekkis möödunud suvel mõneti ootamatult ja eks see näitabki, et kõiki asju ei olnud võimalik paika sättida. Me arutame praegu väga aktiivselt ja päevast päeva, kuidas oleks kõige mõistlikum edasi minna.

Mis praeguses töös vajaka jääb?

Vajakajäämine on justkui etteheide ...

Aga miks on selline otsus tehtud?

Korvpall on meil ju palju suurem kui üks meeskond. Ka laste ja noortega tegelemine on võrdlemisi suur töö ja tuleb vaadata, kuidas balanss meeste võistkonna ja näiteks esiliiga võistkonna vahel peaks olema. Kuidas koormused jaotuvad ja kuidas mängud satuvad. Seda kõike tuleb jälgida ja mõistlik lahendus leida. Lõppkokkuvõttes pole tähtis, milline on minu ametinimetus, vaid et kogu organisatsioon toimiks tervikuna.

Olete Tartu ülikoolis sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juht. Kas kahel kohal keeruline pole?

Ikka on. Seda tuleb küll silmas pidada, et isik, kes seda (korvpallidivisjoni – toim) koordineerib ... See kindlasti ei ole talle igapäevatöö. Jah, ma olen ikka täie koormusega ülikoolis tööl ja mul on täisvastutus meie instituudi õppe- ja arendustegevuse ees. Lisaks palju muid ülesanded. Nii et tööd jagub. Aga praeguses faasis ma üritan hoida seda korvpallidivisjoni nii, et kõigil oleks ühtne arusaamine.

Teil käivad praegu läbirääkimised Priit Venega, kes võiks asuda uueks peatreeneriks. Kui pikalt need on juba kestnud ja kaugele need on jõudnud?

Joonlauaga ei oska mõõta, kas need on keskpaigas või kusagil kaugemal. Ma ei ütle, et ajalehed nüüd täiesti valet kirjutavad, aga tõsiasi saab selgeks siis, kui asja kokku lepime.

Miks on Priit Vene peatreeneri kohale hea kandidaat?

Lõppkokkuvõttes pole tähtis, milline on minu ametinimetus, vaid et kogu organisatsioon toimiks tervikuna, sõnas Priit Kaasik.

Ma arvan, et korvpalli mõttes on ta hea spetsialist. Ta on küllalt laia silmaringiga ja hea analüüsija. See ongi see, mis treenerist hea treeneri teeb. Kuidas see tulemuslikkusega on seotud, näitab juba tema töö ise. Treeneri töö on töö inimestega. See on üks meeskond ja seal ei saa olla kohta oma isiklikule egole.

Mis ajaks võiks olla leping sõlmitud?

See on kiire ülesanne, aga mitte kiirustades tehtud asi. Otsus peab olema läbi kaalutud. Me ikkagi sooviks, et suve alguseks oleks asi selge, sest mida kaugemale see venib, seda kaugemale venivad kõik järgmised käigud.

Mis saab praegusest abitreenerist Toomas Kandimaast?

Peatreener pole muidugi ainukene arvaja, aga ei saa ju moodustada meeskonda vastu peatreeneri tahtmist. Ma tahan öelda seda, et kui peatreener on kokku lepitud, siis sealt saavad arutelud edasi minna.

Kuidas meeskond komplekteeritakse?

Ilma leegionärideta meeskonda pole võimalik. Nende kaasamine poleks halb isegi siis, kui meil oleks omal kõik positsioonid olemas. Leegionärid rikastavad meeskonda. Aga mingeid arve ma ei julgeks välja öelda. Kindlasti pole eesmärk leegionäridega meeskonda üle ujutada või neid iga hinna eest vältida.

Kas eesmärgid eurosarjas, Balti liigas ja koduses liigas on samad?

Jah. Meie üks eesmärk on pakkuda oma kasvandikele võimalikult palju ja tuua meie klubi ja Tartu korvpalli nägu võimalikult palju nähtavale. Kõik küsivad, mis kohale tahame mängida, aga selle kõrval ... Küllap saab tegemist olema perioodiga, kus meeskond tuleb uuesti üles ehitada.

See pole ju uudis, et meil oli raske periood ja ega tulevik kergem ole. Siin on objektiivsed asjaolud. Aga oma mängijatele stabiilsemat mänguväljundit leida ja pakkuda on tulemuseesmärkide kõrval samasuguse kaaluga.

Kas otsitakse ka uut nimi-sponsorit või mängitakse järgmisel hooajal endiselt Tartu Ülikooli nime all?

Sellele on raske vastata. Võib olla nii ja teisiti. See sõltub asjade käigust. Väärilise nimisponsori leidmine pole kerge ülesanne, aga selle nimel käib iga päev töö.

Mis seisu on praeguseks jõudnud ülikooli spordihoone juurdeehitis?

Käimas on projekteerimise lõppfaas ja ehitushanke dokumentatsiooni ettevalmistamine.

Kui palju mõjutab ehitus järgmist hooaega?

Eks ta ikka puudutab, aga hanget valmistatakse ette nii, et ehituse etapid segaks võimalikult vähe. On võimalik, et samal ajal ehitustegevusega saab hoonet kasutada.

Tagasi üles