Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6704607t1h1433.jpg)
1997. aasta sügisel, mil Evald Rooma oli 86 aastat vana, inspireeris ta Postimehe ajakirjanikku Jüri Saart kirjutama tervet lehekülge ühest väga hea ärivaistuga mehest ehk onu Eskimost.
1997. aastal oli Evald Rooma juba üheksa aastat tegutsenud oma taastatud jäätisetööstusega: ta sai kauplemisloa nõukogude aja lõpus, ning ta arhailine jäätisekiosk Tartu bussijaama külje all oli paljudele magusasõpradele üks iseenesestmõistetav asi.
Jüri Saar kirjutas loo mehest, kes on ehitanud mootoreid ja piimatööstusi, vedanud bensiini, juhtinud taksosid ja töötanud paadimehena.
Evald Rooma oli Tartu esimese jäätisetehase omanik ja käimalükkaja juba 1934. aastast.
Mitte kunagi ja mitte kelleltki ei olnud ta oma toodetud jäätise kohta laidusõnu kuulnud. Jäätisega kauples ta kuni 2011. aasta suveni.