Teismeline toksib, pea rinnal, telefonis – mis juhtub?

Ninapidi telefonis noori kohtab ka kõikjal vabaõhusündmustel. Nutiseade ei jää kellestki sammugi maha. Foto: Liis Treimann

• 27. mail korraldatav Eesti peavalu päev võib päästa lapsi peavalust.

«Kui laps istub, pea rinnal ning toksib telefonis, tekivad ta kaelalihastes ja õlavöötmes paratamatult pinged,» kirjeldab Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Mark Brascinsky. Tema sõnul on nutiseadmete mõju juba viimased viis aastat uuritud ning nende halb mõju on ilmne.

«Kui laps kurdab peavalu, siis ei ole esimene lahendus mitte see, et võta paratsetamooli, vaid et tõuse püsti, mine jaluta, jookse, mängi!» soovitab Braschinsky.

90 protsenti inimestest kogeb oma elu jooksul üht või teist tüüpi peavalu. Kuna aga paljud rahvastiku haigestumise uuringud haaravad inimesi vanuserühmas 18 kuni 65 eluaastat, siis lastest ja noorukitest teatakse epidemioloogilisi nüansse palju vähem kui täiskasvanute puhul.

Ka väikelastel valutab mõnikord pea

Eesti peavalu seltsi president Mark Braschinsky kinnitab, et ka lastel valutab pea, aga sellele ei pöörata vajalikul määral tähelepanu.

Peavaluarst Mark Braschinsky / Margus Ansu Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Ta jätkab, et kui vaadata, mida arstitudengeile ülikoolis õpetatakse, siis näiteks lastehaigusi käsitledes ei ole seal ühtegi tundi laste peavaludest.

«Aga lapsed võivad kurta peavalu juba kolmandast-neljandast elusaastast alates,» ütleb ta.

Laste peavalude spetsiifika on täiskasvanuea peavaludega võrreldes siiski erinev.

Üks näide puudutab migreeni.

Kui täiskasvanueas esineb migreeni naistel kolm korda sagedamini kui meestel, siis poistel ja tüdrukutel on migreenijuhte üsna üks-ühele – võrdselt. Teismeliseeas võivad poisid migreeniatakkidest välja kasvada. Kui aga tüdrukutel on migreeni lapseeas esinenud, siis enamasti ei kao see ka täiskasvanueas – ilmselgelt on haigus seotud hormonaalse taustaga.

Tõsi, üks võimalus on valu korral abi otsida ravimeist. Ravimite ületarbimine lapse- või noorukieas võib aga halvasti lõppeda.

Seepärast on Braschinsky sõnul äärmiselt oluline teada, kuidas aidata lapsi ilma ravimiteta.

Laste puhul on tähtis füüsiline aktiivsus ning sellest räägitakse ka Eesti peavalu päeval 27. mail Tartus. On kurb tõsiasi, et lapsed eelistavad olla pigem nutiseadmes ja arvutis kui värskes õhus mänguväljakul või õues sporti tehes.

Miks mõnel inimesel pea ei valuta?

Võiks veel küsida, et kui 90 protsenti inimestest teavad, mis asi on peavalu, siis kümme protsenti ju ei tea. Kas seda kümmet protsenti on samuti uuritud?

Mark Braschinsky vastab, et viimastel rahvusvahelistel teadussündmustel on sedasama küsitud. Ilmselgelt on selle kümne protsendi inimeste puhul mängus mingit laadi kaitsefaktorid, aga millised täpselt?!

«Loomulikult ei ole neid inimesi lihtne uurida. Juba sellepärast, et need, kellel probleemi ei ole, ei kipu naljalt vabatahtlikuks uuritavaks tulema,» vastas ta.

Laste peavalu päev 

• 27. mail kell 11 Dorpati konverentsikeskuses loengupäev, kus tuleb juttu laste ning noorukite peavaludest ning ravimite liigtarvitamisest. Räägitakse füsioteraapia võimalusest peavalu ravis ning sellest, kuidas lahti saada negatiivsetest mõtetest ning neist tingitud häirivast enesetundest ja füüsilistest halbadest aistingutest.
• Lektorid on lasteneuroloog ja peavaluspetsialist Ulvi Vaher, neuroloog ja peavaluspetsialist Kati Toom ning peavaludele keskendunud füsioterapeut Kairit Linnaste ning kliiniline psühholoog Mairi Männamaa.
• Pärast ettekandeid saab tunni aja jooksul esitada küsimusi.
• Päev on mõeldud kõigile tervisehuvilistele ning see on tasuta.

Eesti Peavalu Selts on laiale elanikkonnale mõeldud teabepäevi korraldanud 2012. aastast alates. Esimene leidis aset Tartus. Vahepealsetel aastatel on loengupäevad rännanud Eesti teistes linnades ning nüüd jõudnud ringiga taas Tartusse.

Kuna peavalu on inimeste kõige levinum kaebus, siis huvi peavalusid puudutavate loengute vastu on igal aastal olnud suur.