Richard Luhtaru füüsikaolümpiaadist: vaevalt, et keegi üle poole punktidest sai

Esiplaanil esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi Eesti võistkond. Rihcard Luhtaru vasakult teine.

FOTO: Sille Annuk

Nädalavahetusel Tartus alanud esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi tulemused hõigatakse täna välja Tallinnas innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory.

Eesti võistkonna liige, Hugo Treffneri 10. klassi õpilane Richard Luhtaru tunnistas eile õhtul, et ülesanded ei olnud sugugi lihtsad ning ta ise võis koguda umbes pool võimalikest punktidest.

Aga selle põhjal, kui palju ta teiste õpilastega suhelda on jõudnud, paistab talle, et üle poole punktide saanuid võib olümpiaadil olla üsna vähe.

Ometi meeldisid ülesanded talle väga. Eriti jäi ta rahule eksperimendiülesandega, kus sai rakendada loovust ning kus töötavaid lahendusi oli rohkem kui üks.

«Mõõteriistad olid korralikud ja ei vedanud alt. Ma ei suutnud ainult aru saada, kuidas need potentsiomeetrid seal töötavad,» ütles ta. «See oli ka üks põhjus, miks pidin tulemuse saamiseks välja mõtlema just alternatiivseid lahendusi, näiteks kasutasin statiivikäppa takistina ühendades selle liblikmutrid juhtmetega.»

Fragment leedlampe puudutavast eksperimentaalülesandest.

FOTO: Aime Jõgi

Esimesel võistluspäeval uurisid õpilased eksperimendi käigus moodsates valgustites kasutatavate valgusdioodide ehk leedlampide omadusi. Näiteks pidid nad leidma valgusdioodi efektiivsuse ehk mõõtma, kui suure osa elektrivõrgust saadud energiast suudavad LEDid valguseks muundada.

Richard Luhtaru ütles, et leedlampide teema ja elektroonika olid põnevad. talle meeldis ka see, et eksperiment ei olnud ainult elektriga seotud, vaid hõlmas osaliselt termodünaamikat, sest õhu paisumise kaudu tuli leida ühes ajaühikus lambilt eralduv soojus.

Mis füüsikaolümpiaadi teooriaülesannetesse puutus, siis seal tuli võistlejail hinnata võnkuva köie võnkesagedusi, iseloomustada kuuma, ühelt poolt soojuslikult isoleeritud ketta liikumist külmas gaasis ning leida jõud magnetdipooli ning ülijuhtiva võre vahel.

Oma lahendamise strateegiast rääkis Luhtaru järgmist.

Richard Luhtaru

FOTO: Sille Annuk

«Kuna ülesanded ei olnud lihtsad ja kõiki ma ei osanud, siis pigem keskendusin neile ülesannetele, mille idee oli mul selge, ja üritasin need võimalikult hästi ära teha,» kirjeldas ta.

Ja kuigi esialgse tunde järgi võis Luhtaru enda meelest olla saanud kokku umbes pooled punktid, loodab ta apelleerimisel mõne punkti juurde saada.

Euroopa füüsikaolümpiaadil on nimelt ka õpilastel võimalus žürii hinnatud tööde tulemusi vaidlustada ja nii enda kasuks lisapunkte välja võidelda.

Esimese Euroopa füüsikaolümpiaadi kokkuvõtteks märkis Richard Luhtaru, et üldiselt oli see nagu iga teine olümpiaad ja korralduslikult sujus hästi.

«Üks asi, mis mulle aga just selle olümpiaadi juures meeldib, on see, et õpilased ise saavad endale pärast žürii hindamist punkte juurde apelleerida, paljudel teistel olümpiaadidel on apelleerimise töö jäetud vaid juhendajatele,» ütles Luhtaru.

Eestist võtsid olümpiaadist osa veel Taavet Kalda, Kaarel Hänni ja Kaarel Kivisalu Tallinna reaalkoolist, Eva-Maria Tõnson Hugo Treffneri gümnaasiumist ning Konstantin Dukatš Narva keeltelütseumist.

Kokku oli seal 90 õpilast 22 riigist ning võistlejail tuli kahel päeval Physicumis pusida kolme eksperimentaalse ja kolme teoreetilise ülesande kallal. Mõlemal päeval oli lahendamiseks aega viis tundi.

Rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi kõrval on Euroopa füüsikaolümpiaad esimene omataoline, mille korraldamise idee tekkis Eestis ja mille tänavu viis läbi Tartu ülikool teaduskool.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles