Haridusametnike kinkekaardiskandaali esimestel päevadel vaikinud Urmas Kruuse andis eile intervjuu, kus nentis, et kui põhivastutajad kuritarvitavad usaldust, võib selliseid asju juhtuda ka parimas süsteemis.
Linnapea: vastutuse võtmiseks napib infot
Urmas Kruuse, kuidas on võimalik, et kaks ametnikku omastasid linna vara nii, et kahe ja poole aasta jooksul ei märganud seda keegi, isegi mitte sisekontroll?
Et selline kahtlustus on üldse esitatud, on väga kahetsusväärne. Püüame igapidi teha uurimisorganitega koostööd, et tõde päevavalgele tuleks, sest see on meie huvides.
Kunagi oli ka haridusosakonnas kaks sisekontrolöri, üks koondati ja teine toodi sisekontrolliteenistusse. Meie sisekontrollis töötab kolm inimest. See peab lisaks linnavalitsusele kontrollima ka allasutusi. Selle juhtumi valguses on küsimus, kas see on piisav.
Alustasime juttu kahtlustuse baasilt – need inimesed ei ole ju veel süüdi mõistetud –, aga kui süsteemi kaks kõige olulisemat vastutajat, osakonnajuhataja ja finantsosa vastutaja, kui need mängivad kokku, kuidas oleks võimalik seda hästi tuvastada, kui dokumendid on vormistatud korrektselt. Ongi ostetud kinkekaarte, need on antud olümpiaadivõitjatele. Ei märka ka audiitor, et midagi võiks olla valesti.
Eelmisel aastal arutasime, et ajalooliselt eraldiseisev haridusosakonna raamatupidamine oleks mõistlik ühendada üldisesse raamatupidamissüsteemi. Kõik mõtted kontrolli tugevdamiseks on selle juhtumi valguses õigustatud.
Ükskõik millises organisatsioonis, kus liigub palju raha, võib inimeste teadlik pahatahtlikkus süsteemi halvata. Meil on väga palju üles ehitatud usalduse ja aususe peale. Kui põhivastutajad hakkavad usaldust kuritarvitama, võib ka kõige paremas süsteemis juhtuda selliseid asju.
Kas on alust juttudel, et asjasse segatud inimeste ring võib olla laiem ja linna raha omastamise meetodid on olnud rikkalikumad kui kinkekaartide kõrvale kantimine?
Ükskõik millise juhtumi puhul võib õhku visata väga palju spekulatsioone. Ei saa praegu objektiivselt vastata, mul puudub informatsioon uurimise käigu kohta.
Kas linn tegeleb kiusatusi tekitavate kohtade otsimise ja nende kõrvaldamisega?
Tahame olla läbipaistvamad ja selgemad oma tegutsemises, et kogu süsteemis minimeerida võimalusi pahatahtlikkuse tekkeks.
Me kasutame ju tegelikult rahva raha. Kas või üks sent kõrvaleminekut ei saa olla tolereeritav.
Isegi kui meie kontrollimehhanismid on läbi mõeldud, on oluline roll kolleegidel ja inimestel väljastpoolt süsteemi. Kui kellelgi tekib meie tegevuse suhtes kahtlusi, oleme alati avatud organisatsioonidele, kes annavad hinnanguid meie tegevusele ja viitavad kitsaskohtadele, olgu see riigikontroll, politsei, kodanikkond või mõni meie enda töötaja.
Kõik inimesed peavad arvestama sellega, et kui teil on halvad mõtted, peate selle eest varem või hiljem vastutama.
Miks peaks (või siis ei peaks) kõnealuse juhtumi puhul poliitilise vastutuse võtma abilinnapea Jüri Sasi või linnapea Urmas Kruuse?
Kui vaatame hetke, kus me praegu oleme, siis poliitilise vastutuse võtmiseks on natuke vara. Peaksime teada saama rohkem informatsiooni.
Ükski poliitik ei saa kunagi välistada, et ühel hetkel peab ta võtma vastutuse mõne sellise teo eest, mida ta ise ei ole otseselt teinud. Küsimus on ainult hetkes, millal see vastutus tuleb võtta.
Kuidas hindate seda, et Tartu ametnikud võisid varastada lastele mõeldud raha?
Vargus on igal juhul kuritahtlik. Ma ei ole kindel, et need, keda tahtsime tunnustada, jäid ilma.
Seepärast ei saa otseselt öelda, et varastati laste või õpetajate tagant. Tegelikult varastati meie tagant, natuke nagu see tunne, et varastatud on enda perekonnast. Loodan, et selle tõttu ei jäänud ükski tunnustamine tegemata.