Tartu võtab Meltsiveski tiigi ala kaitse alla

Kunagine Meltsiveski tiigi asukoht aastal 2011. Kaubanduskeskuse tagant paistab Jaani kiriku torn.

FOTO: Margus Ansu

Tartu plaanib kuulutada looduskaitsealaks kunagise Meltsiveski tiigi ala Ujula Konsumi vastas pargialal,
enne aga selgitada, kui palju maad nõuab enda alla selle piirkonna ristmike ümberehitus liikluskoormuse kasvades.



Linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool selgitas, et kuigi linnavalitsus otsustas sel nädalal määrata tingimused Sauna-Ujula ja Narva-Vene-Ujula tänava ristmiku ning lähiala tänavate rekonstrueerimise eelprojekti koostamiseks, ei alga seal kiiresti ega kohe mingit tänavaehitust.

Fookus on hoopis sellel, et selgeks saada, kuidas võiksid kulgeda Meltsiveski tiigi alale moodustatava kohaliku looduskaitseala piirid. Selle eesmärk on välistada põhjavee saastumine võimaliku ehitustegevusega kaasnevate pinnasetööde korral.

Tartu planeeringuteenistuse juht Indrek Ranniku ütles, et kaitseala tähendab ehituskeelu põlistamist selles kohas.

«Praegu kehtivad planeeringud ei võimaldagi sinna ehitada, aga et keeldu põlistada, on mõistlik teha korraliku tähistusega kaitseala. Sõnum on, et me väärtustame põhjavett,» ütles Ranniku. Tegu on suures osas linna ja osalt eramaaga.

Liikluslahenduse joonestamine peaks võimaldama vältida olukorda, et tulevikus on linn ise oma otsustega end ämbrisse pannud.

Liikluskoormus kasvab

Ametnike selgitusel tingib ristmike rekonstrueerimise vajaduse praegune liikluskorraldus, mis mõnes sõidusuunas on ses piirkonnas «ebardlik», nagu väljendas Pool, aga veelgi enam liikluskoormuse eeldatav kasv. Seda lodjakoja väljaehitamise järel, aga eriti siis, kui Ujula tänav pikendatakse Kvissentali uusasumini ja kiireim tee linnakeskmesse hakkab kulgema Ujula tänava kaudu.

Linn ei ole endiselt maha kriipsutanud ka Pika tänava läbimurret, kuid selle kohta ütlesid ametnikud, et see on kaugema tuleviku küsimus. Linna antud lähtetingimused ei olnud eriti detailirikkad ja neist ei selgu, kas silmas peetakse näiteks foori- või ringristmikke.

«Selle eest maksamegi, et seda teada saada. Kui me seda teaksime, ei maksaks,» ütles Ranniku. «Meltsiveski puhul me Pikalt tänavalt tuleva võimaliku liikluskoormusega otse ei arvestagi. Kui Pikk tänav kunagi tuleb, tuleb see ikka Narva ringile välja.»

Tiik tagasi

Ajalooline allikatest toitunud Meltsiveski tiik jäi kuivale, kui Staadioni tänava äärde rajati puurkaevud ja nüüdse Tarkoni eelkäija veevajaduseks pumbati maapinnast vett välja. Viimases lõpus oli tiik vaid porine auk, mis ajapikku täideti lehtede ja olmeprügiga. Indrek Ranniku teadmise järgi võis see olla 1960.–70. aastail.

Nüüd, kus veetarbimine on jälle kahanenud, suudaksid allikad tiigi jälle täita. «Konsumi taga on Emajõe ääres toru, kust tuleb vett sõltumata aastaajast – see kõik on pärit tiigist,» ütles Ranniku.

Tiigi taastamine on aga riskantne ettevõtmine, sest pinnase liigutamine võiks rikkuda põhjavee kohas, kust veega varustatakse umbes 40 protsenti Tartust.

Just sel põhjusel ongi Tartu Veevärk geoloogide soovitustele tuginedes teinud ettepaneku moodustada tiigi asukohas kaitseala.

Tagasi üles