Loe, mida erilist võib leida uuelt füüsikaolümpiaadilt

  • Sel nädalal leiab Eestis aset esimene Euroopa füüsikaolümpiaad.

Euroopa füüsikaolümpiaadi õpilased sisenevad Physicumi eksperimentaalülesandeid lahendama.

FOTO: Sille Annuk

Tartus praegu aset leidev Euroopa füüsikaolümpiaadi üks omapära võrreldes rahvusvahelise võistlusega on, et ülesannetele lahenduste leidmisel on eelistatud mitte kõige kiiremad, vaid hoopis kõige leidlikumad õpilased.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Jaan Kalda sõnul on sel aastal loodud Euroopa füüsikaolümpiaadil aga veel teinegi erinevus – see puudutab tööde hindamist.

Kui rahvusvahelistel olümpiaadidel vaatab źürii liikmete parandatud tööd läbi ka iga võistleva maa juhendaja, püüdes seista selle eest, et võistlejaile ei oleks kuidagi liiga tehtud – inimlikke vigu võib ju juhtuda!

«Siis praegusele olümpiaadile oleme toonud Põhja- ja Baltimaade füüsikaolümpiaadi kogemuse, kus õpilased ise saavad oma tulemusi vaidlustada,» rääkis ta. Õpilased teavad kõige paremini, mida nad lahendades tegid või ei teinud, juhendaja võib apellatsiooni esitamise juures viibida ja aidata tõlkida.»

Samas märkis Jaan Kalda, et kui rahvusvahelise olümpiaadi korraldajad seisavad väga selle eest, et petmise võimalus oleks igal juhul välistatud, siis Euroopa olümpiaad on üles ehitatud usaldusele ja eeldusele, et inimesed on ausad.

Kaks töist lahendamispäeva

Olümpiaadide eksperimentaalsete ülesannete lahendamine leidis Physicumis aset eile ning teoreetilisi ülesandeid lahendatakse täna.

Vasakul servas Tartu Ülikooli teaduskooli juht Mihkel Kree, kes on võistluse korraldaja.

FOTO: Sille Annuk

Ingliskeelsed ülesanded laekusid mõlema päeva varahommikul kell 5 võistkondade juhendajate postkastidesse. Juhendajail tuli need kiiresti avada ja oma maa keelde tõlkida ning aega oli selleks kaks ja pool tundi. Mõlemad võistluspäevad algasid juba kell 8.30.

Eestlaste juhendaja Andreas Valdmann ütles eilsete eksperimentaalülesannete kommentaariks, et kõige lihtsamat ülesannet lahendasid tõenäoliselt paljud õpilased. Aga kaks raskemat ülesannet võisid olla parajaks pähkliks ka kõige tublimatele.

Eksperimentaalvoorus tulid lahendamisel kasuks ta meelest ka nobedad näpud, kuna teha tuli päris palju mõõtmisi ning arvutusi  ning joonistada käsitsi graafikuid. Eksperimendid puudutasid moodsates valgustites kasutatavate valgusdioodide ehk LEDide termilisi ja elektrilisi omadusi.

Mis teoreetilistesse ülesannetesse puutub, siis nende tõlkimine täna hommikul läks Andreas Valdmanni sõnul samuti libedalt, kuna vastavalt olümpiaadi korraldajate antud lubadusele olid need lühikesed ja mahtusid poolele leheküljele ära. teoreetilisi ülesandeid oli samuti kolm nagu eksperimentaalülesandedki.

Õhupall, marker ja mahlapakk

Eesti võistkonna liige, Hugo Treffneri gümnaasiumi 10. klassi õpilane Richard Luhtarul on olümpiaadidel käimine otsekui elustiil. Tema meelest on hea ülesanne see, kus lahenduskäik on lühike ja suhteliselt arusaadav isegi sellisele inimesele, kes teemat ei valda. Ning kus ülesande raskus seisneb peamiselt selles, kuidas lahenduseidee peale tulla.

Füüsikud leiavad alati tööd, ütleb professor Jaan Kalda.

Küsimusele, kas tal tuleb meelde mõni hea näide, kirjeldas Richard ülesannet, kus tuli leida rõhk õhupalli sees ning võrrelda seda rõhuga väljaspool palli ehk tavalise õhu rõhuga.

«Kasutada oli õhupall, kilogrammine mahlapakk, marker ja millimeetripaber,» meenutas Luhtaru. Lahenduse põhimõte seisnes selles, et õhupallil tuli kõigepealt mingi osa markeriga ära värvida ning siis pall selle värvitud poolega millimeetripaberile asetada ja vaadata, mitu ruudukest õhupall paberil ära määrib.

Seejärel asetada õhupallile kilogrammine mahlapakk ning vaadata, kui suure pindala nüüd õhupall ära värvib.

Vastuse sai välja arvutada neid pindalade erinevusi arvestades.

Teine näide, mis Richardile meelde tuli, oli seotud mutri  ja kustutuskummiga. Leida tuli nende tiheduse suhe, kusjuures töövahendeiks olid joonlaud, purk veega ja niit.

Richard Luhtaru.

FOTO: Sille Annuk

Seal seisnes lahendus joonlaua purgi serval kangina kasutamises ning mutrit ja kustutuskummi kangil kiikuma pannes nii, et kord langeb üks keha kiikudes vette ja kord teine.

Richard Luhtaru märkis, et tänavu loodud Euroopa füüsikaolümpiaad ei tekita temas mingeid eriliselt ärevaid tundeid. Ta on palju niisugustel jõukatsumistel osalenud ega närveeri sugugi.

«Ülesandeid on alati põnev lahendada ning kuna selline väike võistlusmoment on ka juures, siis see kõik on analoogne spordiga,» lausus ta.

Miks ikkagi füüsika?

Vastuse küsimusele, kas füüsikas võib tõesti olla midagi sellist, mis teeb selle vastupandamatuks, annab taas füüsikaprofesssor Jaan Kalda.

Füüsikud leiavad alati tööd, ütleb ta.

 «Nad ei pruugi tingimata jätkata oma erialal, aga nad jõuavad enamasti väga edukatele kohtadele,» rääkis Kalda. «Põhjus on selles, et kui inimene õpib füüsikat, siis ta õpib looma mudeleid ja aru saama protsessidest. Need protsessid ei pea olema tingimata füüsikalised, need võivad olla hoopis näiteks ühiskonna protsessid.»

Vastus tähendab seda, et füüsiku haridusega inimene oskab välja sõeluda olulise ebaolulisest ning luua lihtsustatud mudeli, mis kirjeldab vaid kõige olulisemaid jooni. Ka aktsiaturgude ja riskifondide juhtideks otsitakse eelkõige teoreetilise füüsika või matemaatika doktorikraadiga inimesi.

Tallinna Tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on Euroopa füüsikaolümpiaadi idee üks autoreid.

Kui ülesandeid lahendatakse Tartu Ülikooli õppehoones Physicum, siis olümpiaadi lõputseremoonia leiab aset Tallinna Tehnikaülikooli innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory 24. mail. Ning siis selguvad  ka medalite saajad.

Tagasi üles