/nginx/o/2017/05/21/6692997t1h4ebe.jpg)
Kahekümne kahe riigi kooliõpilased ragistavad praegu ajusid Euroopa füüsikaolümpiaadil, mis on esimene omataoline, mille loomise idee sai alguse Eestist ning millest võtavad osa ka külalisriikide esindajad Lõuna-Ameerikast ja Aasiast.
Euroopa füüsikaolümpiaadi õpilased juhatatakse Physicumis nelja auditooriumisse. On pühapäeva pärastlõuna. Ühte ruumi satuvad Eva-Maria Tõnson Treffneri gümnaasiumist ja Kaarel Kivisalu Tallinna reaalkoolist. Ülejäänud neli eestlast suunatakse koos teistega mööda koridore kaugemale.
Kaarel Kivisalu kannab suviseid põlvpükse ja T-särki ning kõnnib paljajalu. Hea meetod, et pea värske hoida. Eva-Maria Tõnson on üks väheseid tüdrukuid niisugusel sündmusel üldse. Ta ütleb, et ta ei tunne end poisteväe keskel ei nõrga ega tugevana. Pigem arvab, et tüdrukud lahendavad ülesandeid teistmoodi kui poisid. «Me märkame teisi asju,» lausub ta. Ning usub, et see võib kasuks tulla.
Võistlejate töölaudadel on kaks plaati valgusdioodi, takisti ja temperatuurianduriga, kaks plastpudelit, õhukindlad korgid, voolikud, vesi, süstal, multimeetrid, potentsiomeetrid, juhtmed, toiteallikas, statiiv, millimeetripaberi ribad, ja midagi kindlasti veel.
Eesti võistkonna juhendaja, Tartu ülikooli füüsikadoktorant Andreas Valdmann pidi hommikul üles tõusma kell viis, kuna siis saadeti postkastidesse ingliskeelsed ülesanded, mis tuli igal juhendajal oma maa keelde tõlkida. Esimene rühm võistlejaid alustas juba kell 8.30.
Andreas Valdmann selgitab pärast, et õpilastel tuleb uurida moodsates valgustites kasutatavate valgusdioodide ehk LEDide termilisi ja elektrilisi omadusi. Näiteks peavad nad leidma valgusdioodi efektiivsuse ehk mõõtma, kui suure osa elektrivõrgust saadud energiast suudavad LEDid valguseks muundada.
Konkreetseid ülesandeid on kolm - esimene annab 9, teine 5 ja kolmas 6 punkti. Aga punkte võib saada ka siis, kui vastust pole, aga kui meetod, kuidas selleni võiks jõuda, on valitud õige.
Auditooriumis hoiavad võistlejail silma peal kaks oranžide särkidega vabatahtlikku, kel seljal kiri «Talk Physics to Me».
Ruumis, kus Eva-Maria Tõnson ja Kaarel Kivisalu enda ees lebava ülesannete ümbriku avamist ootavad ning kus on kokku 11 võistlejat, on vabatahtlikeks Tartu ülikooli füüsikatudeng Tanel Kiis ja Treffneri kooli õpilane Jonatan Kalmus.
Enne päris algust kirjeldavad vabatahtlikud lühidalt, mida mõõteriistade ja töövahendite puhul silmas pidada, hoiatavad, et ühed seinast tulevad juhtmed võivad pisut soojaks minna ... Selgitavad tualetti pääsemise korda. Soovitavad kõigil viit tundi maksimaalselt ära kasutada ja mitte varem alla anda.
Tanel Kiis, kes on ise õpilasena paljudel olümpiaadidel viibinud, teab, et vahel aitab pool tundi enda ette põrnitsemist ja šokolaadi söömine. Pea puhkab ja tuleb uus ehk parem idee.
Ja nüüd – läks! Ruumi täidab paberikrabin ja üleüldine nohin. Ees seisab viis töötundi.
Esimene tund läheb süvenemiseks ja sisseelamiseks – töölaual «asjade ehitamiseni» läheb aega.
Kas vabatahtlikud ise, kes hommikuses voorus korda pidades juba ülesandeid nägid, saaksid nende lahendamisega samuti hakkama? Tanel Kiis ütleb, et jah - ajaviiteks nad Jonatan Kalmusega seda isegi proovisid ja teoreetiliselt mõtlesid nad lahendusteed isegi välja, mis sest et eksperimentidega neid läbi katsetada ei jõudnud. Aga kaks pead on ka kaks pead!
Eesti füüsik Eero Uustalu, kes on olnud koos oma rahvusvaheliste kolleegidega üks olümpiaadiülesannete väljamõtlejaid, märgib, et õpilastel on eksperimentide tegemisel täielik vabadus. Heidab mõttes pilgu hommikustele lahendajatele, püüdes hinnata seda, mida siis tähele pani ning märgib, et seda vabadust võiksid noored söandada veel rohkem kasutada!
Tallinna tehnikaülikooli füüsikaprofessor Jaan Kalda on üks Euroopa füüsikaolümpiaadi idee autoreid. Ta selgitab, et kui rahvusvahelise füüsikaolümpiaadi ülesanded on muutunud järjest pikemaks ja meenutavad kõrgkooli kontrolltööd, siis Euroopa olümpiaadi idee on välja selgitada loomingulised õpilased, kes suudavad keerulistest ülesannetest jagu saada tänu leidlikkusele ja loomingulisusele.
Täna jätkub olümpiaad teoreetiliste ülesannete lahendamisega. Tulemused selguvad 24. mail.
Aprillis peetud Eesti füüsikaolümpiaadi lõppvoorus arvutasid õpilased, kas korvpall lendaks kaugemale, kui see õhu asemel täita heeliumiga.
Vastus: Ülesandes esitatud eelduste põhjal lendaks heeliumiga täidetud korvpall tõesti kaugemale kui õhuga täidetud pall. Korvpalliväljaku ühest otsast teise visates oleks erinevus paarkümmend sentimeetrit. Küllalt oluline vahe, kui soovida palliga korvi tabada.