/nginx/o/2013/07/05/1876342t1h879e.jpg)
/nginx/o/2011/03/30/548741t1h622a.jpg)
Lähenemas on tänavuse talve ilmselt viimane nädalavahetus, mil saab rõõmu tunda jääkalastamisest Peipsil. Piirivalve on võtnud jääolud erilise tähelepanu alla.
Uus nädal võib lisada Peipsil piiranguid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eeldatavasti saame selle nädala lõpuni läbi praegu kehtivate piirangutega, märkis Lõuna prefektuuri piiriturvalisuse talituse juht Toivo Liider. Tulevaks nädalaks prognoosib meteoroloogiateenistus aga ilma soojenemist, mis tähendab, et olud võivad muutuda ning inimeste liikumist järvel tuleb piirata.
Juba praegu tuleb aga terve järvistu alal hoida kaugemale jõgede ja ojade suudmetest. Eriti Emajõe, Võhandu, Omedu ja Mustvee jõe suudmealal on märgata jääkatte kiiret kahanemist.
Nörritav autokeeld
Möödunud kolmapäeva varahommikul vajus Lämmijärvel läbi jää Läti kalameeste auto, viies märga hauda eaka mehe. Paar tundi hiljem kehtestas politsei- ja piirivalveamet autoga jääle mineku keelu nii Lämmijärvel kui ka Peipsi ja Pihkva järvel. Vaid Ida-Virumaal võisid autod Peipsi jääl vurada paar päeva kauem.
Mõistagi vallandas see kalastajates pahameelelaviini. Jää on nii paks, et see võiks kanda tanki, ühe Läti auto pärast on nüüd jääpüügihooaeg mokas, kurjustavad inimesed kalameeste foorumites.
«Peame tegema ebapopulaarseid otsuseid, kuid õnnetusi on vaja ära hoida,» selgitas Liider. Kohalikud kutselised kalurid on küll väga head jäätundjad, kuid järvel käib ka üsna kogenematuid inimesi.
Karakattide, mootorsaanide ja ATVdega järvel liikuda on jätkuvalt lubatud.
Meetrine jää
Ehkki jää paksus on Peipsil praegu keskmiselt 80 sentimeetrit, paiguti meeter ja rohkemgi, ei taga see inimesele täit turvalisust. Seni ei ole tuulised ilmad jäässe pragusid tekitanud, kuid just kevadtuultega juhtub tihti nii, et inimene läheb hommikul järvele, aga õhtul enam tagasi ei saa, sest vahepeal on jäässe tekkinud mitme meetri laiune lõhe, rääkis Liider.
Piirissaare ümbruses leidub juba praegu kohti, kus lainetab lahtine vesi – just saare kagutipus, kus jää tavalisel talvel üle 10 sentimeetri paksuseks ei kasvagi. Enam ei tohi minna ka Salusaare ümbrusse ega Uhtinina ja Piirissaare vahelisele alale.
Jää täielik sulamine võtab ilmselt vähemalt paar nädalat aega, kinnitas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hüdroloog Liidia Klaus. Mullu algas jää lagunemine 5. aprillil, vaba vesi lainetas kogu järvel aprilli teises pooles. Siis oli aga jää maksimaalne paksus 50 sentimeetri ringis.
«Peipsi alles magab,» kirjeldas Klaus värske sulavee liikumist järves. Jääd aga hakkab sulatama just jõgedest saabuv kõrgema temperatuuriga värske vesi.
Veetaseme tõus algab jõgedes eeldatavasti sel nädalalõpul, mil ilmateenistus lubab plusskraade ja vihmasadu.