Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/17/6673271t1he845.jpg)
Kas on õige ütelda parrot või parroo? Täna algava suure rahvusvahelise konverentsi esimene esineja Epi Tohvri seostab häälduse suurmehe sünnikohaga.
Täna keskpäeval algab Tartus kolmepäevane rahvusvaheline Balti teadusajaloo ja teadusfilosoofia konverents, mille tulipunktis on seesama mees, kes vaatab vastu Inglisillalt kesklinna poole jalutajatele – Georg Friedrich Parrot. Tema sünnist möödub 5. juulil 250 aastat.
Kui konverents on sisse juhatatud, astub esimese esinejana kõnepulti Tallinna tehnikaülikooli Tartu kolledži õppejõud Epi Tohvri. Ta on uurinud selle suurmehe elu ja tegevust väga põhjalikult ning toob monograafia kavakohaselt sel sügisel lugejate ette. «Parrot on väga oluliselt mõjutanud meie haridusmaastikku,» ütles ta.
Esimene rektor ja keiser
Parrot oli keiserliku Tartu ülikooli esimene rektor, kelle ülikooli-idee oli nii võimas, et ulatub ka tänasesse ja homsesse päeva. Tohvri toob oma ettekandes välja tema tähtsuse tegevuses ülikooli taasasutamisel. Koos arhitekt Johann Wilhelm Krausega andis ta oma osa ka ülikooli hoonete asukohale ja väljanägemisele.
Tohvri teeb sõnavõtus juttu sellestki, et Parrot kirjutas isiklikult ülikooli asutamisdokumendi ja esitas selle keiser Aleksander Esimesele. Tartu suurmees pidas kroonitud peale tervituskõne, kui ta 22. mail 1802 Preisimaale kiirustades Emajõelinnas pooleks päevaks peatus. Hiljem saatis Parrot talle ohtrasti kirju, mida kogunes Aleksander Esimese surmani aastal 1825 ühtekokku 190.
«Nendes kirjades on väga palju teavet Vene impeeriumi sise- ja välispoliitikast, majandusest, suhetest kõrgaadliga ja muustki,» ütles Tohvri. «Nii et Parrot on olnud keisri nõuandja väga erinevates küsimustes.»
Parroti teeneid Tartu ülikooli ees on raske üle hinnata, kuid tema tegevust on võimalik ja vajalik ikka ja jälle uute põlvkondade tarvis uuesti mõtestada, ütles Lea Leppik.
Konverentsi kolmas esineja, Moskva ülikooli professor Andrei Andrejev kõnelebki keisri ja Parroti suhetest, milline oli nende isiklik läbikäimine ja millised olid nende suhete riiklikud ja poliitilised aspektid.
Epi Tohvri hääldab taasasutatud ülikooli esimese rektori nime prantsuspäraselt parroo, paljud hääldavad seda aga saksa keele järgi parrot. Millest selline erinevus?
Tohvri selgituse kohaselt sündis Parrot Montbéliardis, mis asub praegu Prantsusmaal ja toona Württembergi hertsogiriigis ning mis on olnud ajalooliselt frankofoonne piirkond. «Parrot ei olnud prantslane, sakslane ega šveitslane, vaid ta oli tema ise, aga tema emakeel oli prantsuse keel,» lisas ta.
Kohe pärast Epi Tohvrit astub konverentsi kuulajate ette Prantsuse teaduste akadeemia endine president ja praegune liige Philippe Taquet. Ta kõneleb keiserliku Tartu esimese ülikooli rektori ja tema sõbra Georges Cuvier´ suhetest. Cuvier´st kujunes Prantsusmaa teaduse ja hariduse juht, Parrot ehitas Tartus üles teadus- ja hariduskeskuse.
Konverentsi kolm päeva
TÜ muuseumi teadusdirektori ja konverentsi ühe korraldaja Lea Leppiku sõnul mängis Parroti maailmavaates olulist rolli usk hariduse head tegevasse jõudu ja teaduse võimesse maailma muuta. «Tema teeneid Tartu ülikooli ees on raske üle hinnata, kuid tema tegevust on võimalik ja vajalik ikka ja jälle uute põlvkondade tarvis uuesti mõtestada,» lisas Leppik.
Kolmel päeval esitavad kümne riigi teadlased kokku 68 ettekannet. Kõikidele teadmishimulistele kuulajatele avatud konverents peetakse Toomel ülikooli muuseumi valges saalis ja Tartu ülikooli peahoones. Ettekanded on inglise keeles.