:format(webp)/nginx/o/2018/03/27/7730911t1h7b72.jpg)
/nginx/o/2016/04/22/5290513t1h909c.jpg)
Eesti äikese- ja tormivaatlejate võrgul (EÄV) on valmis uus veebileht ning võrgu liikmed ootavad kõiki huvilisi ohtlikke ilmastikunähtusi jäädvustama ning neid ka EÄV veebilehele üles märkima.
Äikesevaatlejad kutsuvad rahvast ohtlikke ilmanähtusi kirja panema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti äikese- ja tormivaatlejate võrgu andmeid kasutatakse äikese ja ohtlike ilmanähtuste sageduse ja leviku uurimiseks Eesti territooriumil.
«Et ohtlikud ilmanähtused on sageli väga piiratud ulatusega on Ilmateenistuse ametlik vaatlusvõrk nende registreerimiseks liialt hõre. Seega on huvilistest ja nähtuste juhuslikest pealtnägijatest koosnev koordineeritud vaatlusvõrk selliste nähtuste uurimiseks ka tänapäeval asendamatu,» märkis äikese- ja tormivaatlejate võrgu peakoordinaator Sven-Erik Enno ohtlike ilmanäthuste Facebooki lehel.
Tema selgituste kohaselt on uuel EÄV veebilehel vaatluste saatmine ja saabunud andmete vaatamine varasemast kiirem ja mugavam.
«Äikest esines näiteks 21. aprillil Lääne-Virumaal ja 27. aprillil Harjumaal Tallinna lähistel,» teadis loodusvaatleja ja EÄV liige Kairo Kiitsak.
«Näiteks on võimalik päevade kaupa otsida ja kaardil kuvada alates 2015. aastast saabunud ohtlike nähtuste teateid ning alates 2011. aastast saabunud äikesevaatlusi,» lisas Enno.
Ohtlike ilmanähtuste üles tähendamiseks tuleb huvilistel tutvuda EÄV veebilehel vaatlusjuhendiga ning täita registreerimisvorm.
Kuigi kevad on käesoleval aastal tavapärasest paar nädalat hilisem, on juba Eesti territooriumil sel aastal äikest nähtud.
«Äikest esines näiteks 21. aprillil Lääne-Virumaal ja 27. aprillil Harjumaal Tallinna lähistel,» teadis loodusvaatleja ja EÄV liige Kairo Kiitsak.
Veel lisas Kiitsak, et lisaks äikesetormidele ootavad nad veebilehel infot ka teiste ohtlike ilmanähtuste kohta, olgu selleks siis hiidrahe, välgukahjustused, tornaadod, paduvihmad, tugevad tuulepuhangud, vesipüksid, lehterpilved.