Selle aasta lõpus saab läbi Eesti Maaülikooli rektori Mait Klaasseni teine ametiaeg. Ehkki vahepeal muutunud seadus lubaks tal kandideerida ka kolmandaks ametiajaks, võttis ta vastu Reformierakonna Võru piirkonna liikmete kutse osaleda sügisel kohalikel valimistel.
Maaülikooli rektor läheb valimistele Võru meerikandidaadina
«Ettepanek tehti ja lubasin, et aitan enda südamele lähedal olevaid inimesi,» märkis enne rektoriks saamist Reformierakonna ridadesse kuulunud Klaassen. Tema sõnul langes otsus valimistel osaleda lihtsalt, sest juba üle 17 aasta on tema teine kodu olnud Võrumaal. Ta on olnud nii Võru maavanem kui Võrumaa kutsehariduskeskuse direktor. «Oluline on seegi, et inimesi, kes mind kandideerima kutsusid, ma usaldan ja neil pole selles ettevõtmises majanduslikke huve.»
Rektor tolleaegse nimega Eesti Põllumajandusülikoolis oli Klaassen juba aastatel 1993 - 1997. Sealt siirdus ta edasi Mart Siimanni valitsuse haridusministriks. Pärast seda töötas ta Võrumaa kutsehariduskeskuse juhina ning Võru maavanemana kuni 2004. aastani, mil ta pääses asendusliikmena riigikokku. Aastal 2007 otsustas ta kandideerida Eesti Maaülikooli rektoriks ning valimiskogu hääletas kolme kandidaadi seast parimaks tema kandidatuuri. Aastal 2012 valiti ta rektoriks ka teiseks ametiajaks.
Klaassen ise kinnitas, et kohalikel valimistel kandideerida on praegu tema jaoks põnev, sest haldusterritoriaalse reformi käigus tekkiv segadus vajab lahendamist. «Mina olen küll maakondliku mudeli poolt,» ütles Klaassen ja selgitas, et uued omavalitsused võiksidki olla maakonna suurused.
Veel ütles Klaassen, et kümme aastat tagasi rektoriks kandideerides mõtles ta endamisi, et kümme aastat võikski olla see periood, mil võetud eesmärgid täidetud saaks. Rektorit uueks ametiajaks hakkab maaülikool valima septembris. Kas Klaassen ka mingis vormis maaülikooli juures jätkab, sõltub juba edasisest. «Lõplikult selgub kõik ikkagi valimiste päeval.»